Lõppsõnad

tegemised

Ühel suvalisel üle-eelmise nädala päeval tabas mind ilmutus: mul on õmblemisblogimisest kõrini. See on end minu jaoks ammendanud. Õmblema õppimine ja sellest kirjutamine on olnud üks parimaid mõtteid, mis mul üldse elus on tulnud, aga samas formaadis ei taha ma jätkata ei õmblemise ega sellest blogimisega. Ma olen sellest kõigest lihtsalt tüdinenud.

Kahju on ainult sellest, et kaob ka suhtlemine lugejatega. Ei saa öelda, et oleksin õmblemisblogides mõne uue BFF-i leidnud, aga ka pealiskaudsemad ja harvemad suhtlemised sellesama blogi kommentaariumis või Facebookis on mu meele alati rõõmsaks teinud. Lisaks on naljakal kombel tunne, et olen suhelnud ka kõigi inimestega, kes mu blogi on lugemas käinud, kuid kes ise pole mulle sellest sõna paotanud, ei siin ega kusagil mujal. Nendega suhtlemine on muidugi eriti raskendatud, kui ma enam ei kirjuta :)

Ma nüüd ei teagi, mis ma edasi teen. Sügelen mingi uue väljundi järele. Janika pakkus välja, et ma võiksin programmeerimisteemalist vlogi hakata pidama. Sellega on küll see probleem, et mulle eriti ei meeldi programmeerida (nagu ma IT süsteemide arendamise neljandaks semestriks aru olen saanud). Aga mõtleme, ma loodan, et tuleb ikka mingi parem mõte veel.

Alguses mõtlesin, et tahaksin blogi kogu täiega üsna varsti internetist maha võtta, aga esialgu ma seda siiski ei tee. Äkki on kellelgi mingit tolku sellest. Mis hiljem saab, ei oska praegu lubada.

Igatahes aitäh teile lugemast, nõu andmast, õpetamast, lohutamast, kiitmast, kaasa elamast!

Advertisements

14 thoughts on “Lõppsõnad

  1. lenka

    Kurb kuulda, aga see on muidugi arusaadav, kui endale enam midagi ei paku, siis pole mõtet jätkata. Ma soovitaksin blogi siiski rippuma jätta, on ikka aegajalt võimalik infot saada või tuju parandada.
    Aitäh nende aastate eest – ootasin ja lugesin alati postitusi suure huviga.
    Jõudu edaspidiseks!

    Like

  2. Moonika/Kuutydruk

    Kahju jah, aga arusaadav. Isegi jätsin kunagi pooleli, sest lihtsalt polnud enam motivatsiooni.
    Aga tore oleks, kui blogi ikka veel ülesse jätad. Sul on siin häid õpetusi ja viiteid. Ma alles avastasin su blogi :) Mulle jätkub siin lugemist veel tükiks ajaks.
    Ja edu uuteks ettevõtmisteks! :)

    Like

  3. Maris T

    See on küll kehv uudis. Internet jääb ilma Sinu blogita tühjemaks…

    Soovin jõudu ja edu edasipidiseks, ükskõik kuhu uued hobid ja huvid Sind viivad!

    Like

  4. Miko

    Mul oli kunagi progemisega sama seis – lihtsalt ammendas ennast. Parafraseerides kedagi targemat – uus hobi ilmneb kohe kui sa selleks valmis oled.

    Like

  5. Mariina

    Kahju küll! Su tegemised/kirjutised on olnud väga inspireerivad, tekitades tahtmise end ka rohkem kätte võtta, et õmblemiseks aega leida ja endale uusi asju valmistada. Lahe lugemine pealekauba! Aga väga tore, et sa niisama ära ei kadunud, vaid viitsisid lõppsõnad lisada. Kas sa ei taha enam blogida või ei taha ka enam niipalju õmmelda? Kui ainult esimene variant, siis vabanevat aega saad ju rohkem õmblemisele kulutada! Viimasel ajal on paistnud, et sul selleks palju aega ei ole olnud… :-)Igatahes aitäh ja edu edaspidiseks!

    Like

    1. Ausalt öeldes pole praegu ka erilist soovi õmmelda. Imelik, kuidas päevapealt käis nagu mingi klõps peas, nii et enam ei tahtnud. Meenutab natuke suitsetamise mahajätmist. Igatahes ma usun, et see soov naaseb (õmblemise, mitte suitsetamise), kui mul ükskord rohkem vaba aega on. Töö selle kallal käib :)

      Like

  6. Elo

    Olen su postitusi huviga lugenud ja ilma sinu blogita ma ei oleks teadnutki, et on olemas õmblusblogide maailm. Ja veelgi enam – ma ei oleks ilmselt innustunud riiete õmblemisest. Nii, et suur aitäh!

    Hobi peab ikka rõõmu pakkuma ja kui see liiga vaevaliseks “tööks” muutub, on hea midagi muuta. Mõtlesid, et mida nüüd edasi teha. Äkki mingi aeg võiks teha mittemidagi? See on küll hirmus raske kui on harjunud asjatama kogu aega. Ma vahel mõtlen, mis tunne oleks tulla peale tööd koju ja olla niisama… Eks kevadtuuled toovad toredaid uusi ideid kohe kui piisavalt igav hakkab.

    Like

    1. Jah, ma mõtlen ka proovida seda mittemillegi tegemist natuke aega. Olen viimase aasta jooksul ekslikult mõelnud, et hästi vahva on kõik ärkveloleku tunnid mingi tegevusega täita ja olen neid tegevusi muudkui juurde pressinud, aga tuleb välja, et see on läbipõlemise, mitte õnne valem. Eks kui sellest üle saan, võin uute hobide peale mõtlema hakata :)

      Like

Ütle sõna sekka!

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s