Polegi ammu virisenud

pilt
Väike näpuharjutus pikselgraafikas. Õismäe foto autor on minu vend Harri

Järjekordselt on paslik tsiteerida mu vana lemmikut K. A. Hermanni: “Üsna meel on paha”. Ma ei ole rahul oma praeguse õmblemiseluga. On täiesti normaalne, et ma kogu aeg õmmelda ei taha, eriti veel nüüd, kui saan oma loomis- ja tegemistunge välja elada programmeerides ja koolitükke tehes. Aga kui siis vahepeal ikka tahaks kangesti õmmelda, ajab täitsa marru, kui midagi välja ei tule.

See oli vist nädal või kaks tagasi, kui tahtsin õmmelda üht kleiti. Ei midagi uut ega erilist, sama lõike järgi, mida jõulude eel kasutasin. Kuna tookord pidin külgedelt kokku võtma, tahtsin seda seekord ennetada ja lõike vastavalt ümber teha. Ilmselt hindasin või mõõtsin oma gabariite valesti, sest selle uue kleidi ülaosa mulle küll selga ei läinud. Otsustasin kleidi alumisest otsast siis seeliku teha, aga poole tegemise peal mõistsin, et ma ei taha tegelikult järjekordset voltidega keeruseelikut. Toppisin kogu kupatuse kilekotti ja selle omakorda kappi, sest äkki kunagi tuleb aeg, kui ma ikkagi tahan sellist seelikut.

Järgmiseks tahtsin miksida mingit hullu Burda kraed mitte nii hullu Ottobre kleidiga. Võib-olla pole ikka hea mõte oma õmblemise mojo’t libeda polüestersatiiniga tagasi meelitada. Seljaõmblust tehes venitasin ühe poole nii välja, et kui allaäärde jõudsin, oli üks pool seljast teisest viis sentimeetrit pikem. Harutasin üles, toppisin järjekordsesse kotti ja selle jälle kappi, teiste omasuguste hüljatute hulka.

Mõtlesin siis, et võtan midagi hästi väikest ette. Midagi sellist, mis lihtsalt peab õnnestuma. Naeruväärne mõte muidugi. Otsustasin meisterdamise kasuks. Mingisuguses 2013. aasta ajakirja Käsitöö numbris on Anu Kaelussoo väga efektse kannaga krae tegemise õpetus. Suurema krae peale õmmeldakse väiksem krae, eest kinnitatakse krae trukkide või ööside ja paelaga ja seda topeltkraed saab siis kaelas kanda ja ilus olla. Kirss tordil: krae võimaldab ära kasutada kõikvõimalikke ilusaid riidekribusid. Nagu arvata võite, ei tulnud mul sellest suurt midagi välja. Kiskus lihtsalt kiiva. Mõtlesin küll, et saan krae õmblemist harjutada ja lõpuks veel väga ilusa asjanduse pealekauba, aga tutkit. See seisab mul ka nüüd poolikult ja õnnetult kapis.

Ma ei teagi, mis nüüd siis teha. Äkki peaks ostma mingi lillelise paksemapoolse elastaaniga puuvillase kanga ja ühe kleidi õmblema? Noh, et nagu pöörduda tagasi oma leivanumbrite juurde ja mitte üritada praeguses hapras seisundis midagi ekstravagantset teha. Samal ajal on mul mingi imelik pakitsus midagi… tikkida. Esimest korda elus vist. Ma ei pea silmas patja, seinavaipa või isegi mitte seinale pandavat pilti. Ikka midagi väiksemat. Ilmselt peaks selle siis kuidagi prossina vormistama, sest mingi praktiline kasu võiks sellest ka tõusta. Ma lihtsalt mäletan, et ükskord, kui ma selle suure vaeva ette võtsin ja ühele seelikule litrid ja igasugused värgindused peale tikkisin-õmblesin, oli tulemus igati vaeva väärt. Praegu aga ongi selle võrra raskem, et pole millelegi peale tikkida. Ja üleüdse pole ma selles vallas eriti leidlik, nii et tuleb vist uuesti oma Käsitöö ajakirjade patakas ette võtta.

Kuna ma pole eriti osav millegi välja mõtlemises, siis mul on teile üks küsimus. Nimelt tahaks ma kuidagi ühendada oma õmblemishuvi programmeerimishuviga. See võiks väljenduda siis näiteks mingisuguse õmblemiseks kasuliku veebirakenduse loomisega vms. Ma ei taha mingit geniaalset äriideed, lihtsalt mingit väikest asjandust, mille kallal nokitseda ja mille käigus saaksin programmeerimist harjutada. Alati võib harjutamiseks progeda mingisugust kalkulaatorit või kaardimängu, aga see pole eriti huvitav. Aga mul pole eriti mõtteid, misasi see siis olla võiks. Tegelikult üks on: selline veebirakendus, et kasutaja läheb sinna saidile, toksib sisse oma RÜ, VÜ ja PÜ, vajutab nuppu ja siis saab teada, mis suurusnumbritele need mõõdud vastavad näiteks Burdas, Ottobres, ajakirjas Käsitöö, Colette Patternsil, kus iganes. Näiteks ma olen Burdas 38-38-40, aga Gertie raamatus 6-6-6. Ma mõtlesin, et ühest küljest võiks see aega (= klikke) kokku hoida, teisest küljest saaks siis kohe teada, kelle mõõdustik rohkem enda keha moodi on. Kas see on väga vajalik asi? Ilmselt mitte. Kas internetis on ainult vajalikud asjad? Kindlasti mitte. Mis te arvate? Kas õmblemiseks on vaja ainult õmblusmasinat või võiks mingi internetis olev jubin õmblemist mõnusamaks teha?

8 thoughts on “Polegi ammu virisenud

  1. Selles viimases osas… ma tahaks täiega, et oleks olemas miskisugune lõikesuuruste kohandamise programm… No et kui olen sellise katse-eksitus meetodiga ennast mõõtes ise miskisuguse lõike valmis teinud, aga keegi teistsuguse kehaga indiviid tahaks endale ka samasugust eset, siis võiks olla miskisugune vidin, mis oma mõõtude sisestamisel sisetatud lõike parajaks joonistaks ja ei peaks kogu lõikeloomisprotsessi teise inimese seljas uuesti tegema hakkama. Selliste ajakirjalõigetega ei tundugi see kohandamine väga keeruline, asi see siis ikka sentimeeter siia-sinna juurde panna või ära võtta, omatehtud lõigetega aga… näiteks mu trennipluusid on nii palju kiitusi saanud ja isegi soove, et võiksin ka kellelegi teisele sellise teha, aga mul ei ole õrna aimugi, kuidas seda suurust kohandada kui tegemist on lükraga, kus on oluline venivustegur, mille külge on kroogitud teine lükra…et kui palju see kaar, mida krookida suurem tuleb teha? Sügavam? Või lihtsalt laiem tükk, mida krookida? Kuidas üldse kompressioonrinnahoidja lõiget suuremale rinnale suurendada? kas üldse peab või seisnebki efekt selles, et kompresseerib selle võrra rohkem? Okei, läksin väga spetsiifiliseks kätte ja ilmselt miski seesugune programm oleks sulle natuke liiga keerukas teha juba selle õmblustehnilise poole pealt, et millised algoritmid milliste (kõikvõimalike) olukordade jaoks vaja oleks, aga unistada on ju tore ja ehk ühel päeval programmeerid sellise programmi ka :)

    Like

    1. He-he-hee, ideel on jumet, aga see on muidugi kõrgem pilotaaž. Pealegi ilmselt rohkem lõigete konstrueerija kui programmeerija tööpõld. Ma pean veidi arenema ja end arendama, siis võiks kellegi õmblustargaga koostööd teha küll, nii saaks päris kihvte ja kasulikke asju teha.

      Like

  2. No jaa…. küsimus on muidugi mida maailm vajaks, et see oleks veel parem koht! Kangakulu kalkulaator oli vist olemas…aga sinu mõttel on jumet! Kui sinna veel mingi vile juurde lisada.
    Midagi, mis aitaks kangast kokku hoida ja pakkuks välja efektiivseima lõike paigutuse vastavalt persooni suurusele ja mudelile? Oooo saad kaasata mõne TKTK konstrueerimis tudengi!

    Noh, palju me idee eest nüüd pappi saan? IRW

    Like

  3. Olen üsna usin Ravelry kasutaja ja tihti mõtlen, et õmblejatele kuluks ka sarnane keskkond ära. Alati, kui lõnga ostan, panen Ravelrysse kirja, ja mul on ülevaade lõngadest olemas. Kui uut kudumit alustan, jälle panen kirja. Uute ideede ja mustrite otsingul ikka Ravelry abiks.

    Like

    1. Õmblejate-Ravelry’d tõesti pole. Praegu on vist nii, et mitme eri keskkonna peale tuleb midagi Ravelry sarnast kokku, umbes et Pattern Review + Kollabora + BurdaStyle… Kui selline olemas oleks, kasutaksin küll, aga isetegemiseks on selline projekt mulle veel üle jõu käiv :(

      Like

Ütle sõna sekka!

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s