Kaua tehtud… ruuduline

Ohjah. Mantel. Mantel, mantel, mantel. Õmblesin seda nii kaua ja rääkisin sellest veel rohkem, nii et ma ei pane pahaks, kui kõigil sellest juba ammu kõrini on. Tänase postitusega saan sellele ametliku punkti panna.

Õmblemine iseenesest ei olnudki kuidagi raske, probleeme tekitas hoopis täpsus väljalõikamisel (eriti ilmnes see voodri väljalõikamisel) ja ruudumustriga toimetulek. Iga kord, kui selgus, et miski on mõni millimeeter mööda, seisin silmitsi ruutudega, mis ei lasknud kangatükke päris suvaliselt üksteise suhtes nihutada. Nii et selles mõttes oleks võib-olla esimese mantli kangaks võinud valida midagi mustritut. Mis õmblemist ennast puudutab, siis oli kindlasti halb mõte nii aeglaselt õmmelda. Kuna ma tänavu sügisel ja talvel olen pidanud õmblemisaega ohverdama õppimisele, sain harvemini õmmelda ja iga kord masina taha istudes tundsin, kuidas õmblemismuskel on natuke kärbunud. Iga liigutus oli vähem enesekindel, kui aegadel, mil mu õmblemistempo oli kleit per nädal.

Õnnestumised

  • Ruutude klapitamine õnnestus võrdlemisi hästi, aga mis seal salata, selleks kulus mul peaaegu terve tööpäeva jagu aega.
  • Nööpaugud ja taskud tulid päris kenakesed.
  • Krae õmblemine ei lõppenud mingisuguse fopaaga. Millegipärast pidasin seda üsna tõenäoliseks.
  • Esimest korda elus on mul mantel, mis pole mulle liiga pikk.
  • Mantel on  üllatavalt soe. Eriti külma ilma pole muidugi veel olnudki.
  • Õnnestumine on ka see, et ma üldse selle valmis õmblesin.

Puudujäägid

  • Kuna ma ilmselgelt liiga hooletult voodrit lõikasin, panin veidi mööda selle pikkusega. Sellega kaasnesid probleemid varrukasuus ja mantli allääres pealisriide ja voodri ühendamisel. Vooder kippus pealmist kangast sissepoole kiskuma ja tõmbas alt kõik kuidagi kumeraks. Õmblesin neid kohti käsitsi ja see võttis kõik kaks korda sada aastat aega, sest pidin korduvalt kõik üles harutama. Nüüd on ikka veidi imelik, aga lihtsurelikud vast selliseid asju võõraste mantlite juures ei uuri, nii et suva.
  • Taskukotid oleks võinud natuke suuremad teha.
  • Varrukad võiksid sentimeeter pikemad olla. Jälle mingi möödalask arvutamisel.
  • See kangas on ikkagi natuke liiga õhuke mantli jaoks. Vist. Rinnust allpool laperdab tuules nagu sitsiriie. Vatiin ei ole ju ka igas punktis pealisriide külge kinnitatud ja nii ei anna see vist ka eriti tuge.
  • Kuna lõige on selline, nagu ta on, on mantel paras telk. Selle pluss on muidugi see, et kampsunid mahuvad mantli alla. Nii et võibolla peaks see hoopis õnnestumiste nimekirjas olema?
  • Nööbid oleks võinud  natuke lõdvemalt kinni õmmelda, aga harutasin neidki mitu korda üles ja tegin uuesti, aga palju sa ikka jaksad.
  • Nööbid on keskjoonest paar millimeetrit nihkes, sest mu prioriteet oli ruutude mätšimine. Aga tol hetkel olin ma juba õmblemise lõpusirgel ja mul oli sellest kõigest veidi kõrini ning ma mõtlesin, et maailmas on sõjad ja nälg ja kannatused ja mina väristan siin südant selle pärast, et nööbid on natuke valesti. No tõesti.

Enne pilte veel kiidulaul ja tuhat tänu Maimule, kelleta ma juba augustis käärid nurka oleks visanud. Kuna lõikega kaasas olnud juhend oli vene keeles, polnud mul sellest vähimatki abi, aga Maimu varustas mind selliste õpetuste, juhtnööride ja joonistega, mida ma poleks ühestki ajakirjast saanud. Poetaks või ühe liigutusepisara, ausõna! Tema pärast tahaksin, et oleksin parema mantliga hakkama saanud, aga ma ei tea, parem valmis mantel kui üks igavesti pooleli täiuslik mantel vist?

Ning nüüd hulk pilte. Silver ei tahtnud seekord üldse vagusi olla ja seepärast on kõik pildid päris dünaamilised ja selle võrra ka ausamad, sest eks päriselus ma ju ka liigutan end, mantel seljas, mitte ei seisa ühe koha peal nagu tukunui (v.a. rongi oodates).

IMG_8221IMG_8246IMG_8274IMG_8293IMG_8300IMG_8302IMG_8305IMG_8310IMG_8315

12 thoughts on “Kaua tehtud… ruuduline

  1. Ruth

    Väga vinge töö, supertubli oled ikka :) Minul kipuvad küll pikale jäänud projektid nurka kuhjuma ja unustustehõlma jääma. Mustrimätšimine on küll priimalt välja tulnud.

    Like

    1. Mul tuli vähemalt kahel korral ette, et minu jaoks täiesti võõras inimene (blogi lugeja, nagu vestluse käigus selgus) küsis mult täiesti rändom ajal ja kohas “Kuidas siis mantliga läheb?” :D Kaua ma siis vastan, et noh, vaikselt teen siin jne. Uhkus ei lasknud pooleli jätta. Pealegi oli mul uut mantlit väga vaja :)

      Like

  2. Väga kaunis mantel on! Palju õnne valmis saamise puhul! Ilmselt oli õmblusmasin ka tubli ja koostööaldis, et ei hakanud paksemat riiet õmmeldes jamama.

    Like

    1. Aitäh! Kusjuures masin oli tõesti koostööaldis, aga tõtt öelda polnudki ükski õmmeldav koht eriti paks, sest see põhiriie oli pigem selline kostüümikanga- kui mantlipaksune.

      Like

    1. Aitäh! Ma olen vist tõesti hakkamasaaja ja lõpuni punnitaja, olgugi et sellega alati just teab mis kõrge kvaliteet ei pruugi kaasneda. Aga better done than perfect!

      Like

Ütle sõna sekka!

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s