Üllatuskleit

Noh, kas mõtlesite juba, et selle blogiga on kõik? Sest ma olen küll seda (hirmuga) mõelnud. Täiskohaga tööl käimise kõrvalt täiskoormusega koolis (olgugi et kaugõppes) käimine on olnud üllatavalt raske. Tähendab, otseselt midagi rasket pole ma pidanud seni tegema, aga ka lihtsamapoolsed asjad võivad võtta väga kaua aega. Nii olen ma viimase nädala jooksul pühendanud õppetükkidele minimaalselt neli tundi päevas. Kuna mitmes aines pean kirjutama blogi- ja foorumipostitusi (sissejuhatavate ainete võlud…), on kahanenud tung oma lemmikblogidesse kirjutada. Kahju. Aga kõik see on samas okei ja talutav, sest lõppude lõpuks olen kooliminekuga rahul. Lihtsalt rahulolu põhjused on palju pikem jutt ja kuidagi lihtsam on jagada ajapuudusega seotud frustratsiooni.

Mul on mantel ikka pooleli. Praegu olen nii kaugel, et pean krae külge õmblema. Varrukad on juba küljes ja nööpaugud ning taskudki tehtud. Kui ma suve lõpus mantliga tegelema hakkasin, kujutasin ette, et sellest tuleb projekt, mille lõpus on mul tunne, et kui ma sellega hakkama sain, saan kõigega hakkama. Tundus, et midagi sellist tuleks eriala vahetades kasuks. Et nagu julgustav või nii. Paraku on olukord nii pöördunud, et täna mõtlesin, et kui ma VBA-ga hakkama sain, siis mis see mantli lõpetamine ära ei ole. Ega ei olegi, aga sellest ei saa nii kiiret laksu kätte kui kleidi õmblemisest. Nii et paar nädalat tagasi, kui pidin kodus tagantjärele mingit loengut kuulama, otsustasin mantli asemel ikkagi kleidi õmmelda. Lõpuks õmblesin ka seeliku, sest kangast jäi üle, aga sellest mul pilti pole, sest ei hakanud nagu tänaval riideid vahetama või nii.

Kleit on sama lõike järgi tehtud, mis too kollane öösärk-kleitki. Ega selle kõige kohta tegelikult suurt midagi polegi öelda. Ainus märkimisväärne asi kleidi juures on kangas, mille ma kunagi allahinnatuna Abakhanist soetasin. See on mingi kummaline segu viskoosist, polüestrist ja millestki muust, mida ma ei mäleta. Trikotaaž, millele on justkui peale õmmeldud kingapaelad. Tänu efektsele kangale näeb kleit veidi kobedam välja kui pelk pikk T-särk. Oleks pidanud suurema FBA tegema, praegu on näha, kuidas need paelad on boobside koha peal välja veninud. Need triibud on üldse kuidagi halastamatud kõigile kehakumerustele. Samas olen rahul. Üks meeskolleeg tegi isegi komplimendi selle kleidi kohta, millest järeldan, et ma ei näinud välja, nagu oleksin pidžaamas tööle tulnud (tunne oli küll selline).

Tšekkige paelu!
Tšekkige paelu!

Õmblemine on ikka tore, ei ole midagi öelda. Minu happy place. Saan aru, et olen mõnes mõttes tuntud kui pingevaba õmblemise propageerija. On täiesti okei, kui kõik asjad ei tule täiuslikult välja. Sellepärast peaksingi leidma rohkem aega õmblemiseks, sest mis koolis käimist puudutab, siis ma endale armu ei anna. Minu jaoks ei ole küsimus, kas saada ainest läbi või mitte, küsimus on selles, kas ma saan eksamil A või B. Mõtlesin, et on seda harrastatud juba küll, äkki seekord koolis käies saaks kuidagi lati madalamale lasta, aga see ei ole üldse lihtne. (Minu puhul pole sel muide erilist pistmist mingisuguse ande või tarkusega, ennemini on see mingisuguse uhkuse ja ebakindluse tagajärg.) Praegu on kindlasti mõju ka sellel, et pooled mu kursakaaslased on must kaks korda kõrgemalt haritumad ja see loob ka sellise pingutamiseks soodsa õhkkonna. Mida ma selle kõigega öelda tahan on see, et õmblemine aitab mul kõige selle keskel mitte hulluks minna. Päris suur asi minu meelest.

7 thoughts on “Üllatuskleit

  1. Tõesti väga tubli!
    Seda õppimise teemat jagan ülihästi! Ja ükspäev tabasin end nukra ja närvilisena olevat. Mõtlesin, et noh, ju vajan puhkust, viiased nädalad kontrolltöö kontrolltöö otsa (ja ma ei oska ilma pabistamata). Aga kui olin ära puhanud, siis oli ikkagi imelik olla. Järsku mõtlesin välja – ma pole ammu õmmelnud! :P
    Alustasin parandustöödest ja juba see aitas! Eriti kui mõelda, et need kaks seelikut olid kolm kuud parandamist oodanud. Parandustööd teistele samas seda rõõmu üldse ei pakkunud. Homme üritan siiski midagi uut ka õmmelda, sest karikat on vaja hooooolega täita, kes teab, millal jälle aega saab. :P
    Ühelt poolt ju ääretult tore, et olen leidnud midaig, mis täidab hinge. Samas on jama, kui sellega tegeleda ei saa. :D
    PS. Need triibud on lahedad kanga peal, eriti äge see tissikoht. Ma ka mehena kiidaksin. :D Noh, kiidan praegu ka. Ja mitte ainult tissikohta! :P Ning tõesti, kõik ei pea alati perfektne olema. Nii üritan ka iseendale öelda.. ;)

    Like

    1. Huvitav jah, et sellest niisama puhkamisest või jalgade seina peale viskamisest alati ei piisa. Võib-olla tõeline väljapuhkamine on selles kontekstis millegi vabatahtlikult tegemine, vaheldus kõigile kohustustele, olgugi, et need kohustused oled vabatahtlikult endale võtnud. Igatahes loodan, et saad siis täna mahti midagi tuttuut õmmelda :)

      Liked by 1 person

  2. Tädi Maimu

    Opaa! Ei need trriiibud om väga head! Tahaks kah miskit kerget ja kiiret teha, aga sundisin ise ennast endaga kokkuleppele, et kõigepealt jakk mis hetkel poolik ja siis vaatab edasi. Krae on pea-aegu peal, ka varrukad on pea-aegu tehtud. Seega olen pea-aegu valmis….

    Like

    1. Naljakas, kuidas õmblemine on mingi pidev võitlus enesega selle pärast, kas, mida ja kuidas teha, kas, mida ja kui palju osta jne :) Jõudu tööle igatahes!

      Like

      1. Tädi Maimu

        Mul viimasel ajal tiba probleemne projektide lõpetamine. Ja asjad kipuvad venima…ilmselgelt on mul sügis stress vms.
        Jõudu tarvis.

        Like

Ütle sõna sekka!

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s