Kiire kleit

Little Black Dressi vähetuntum vähem elegantne, aga sellevõrra mugavam sugulane: Little Black Sack

Nagu eelmises postituses kirjutasin, oli mul enne Uue Maailma festivali plaanis üks puhkeõhtu teha, aga läks nii, et õmblesin selle asemel kleidi. Alustasin kell pool üheksa õhtul ja lõpetasin umbes kell üksteist. Lõike võtsin ajakirja Käsitöö 2014. aasta suvenumbrist. Ajakirjas oli see Anu Kaelussoo kleit valgest trikotaažkangast, seljal tuttidega ja ees kauni mustriga. Mul ei olnud selliseks nokitsemiseks aega, jaksu ega materjale, nii et tegin kõik hästi palju lihtsamalt, mille tulemusel on minu kleit sisuliselt suur T-särk. Nööride otsas tuttide asemel panin seljale atlasspaela, sest seda mul lihtsalt parasjagu oli. Alguses mõtlesin sinna lehvi siduda, aga see nägi natuke tobe välja, nii et lasin siis paeltel lahtiselt lehvida. Mul oli plaanis mingi kaunistusasjandus rinnale õmmelda, midagi sellist aplikatsiooni ja prossi vahepealset, sest mul oli mingist ilusast mustriga kangast just mingi hea pildiga tükk alles. Aga ka selleks polnud mul enam jaksu. Ratsionaliseerisin seda enda jaoks ka nii, et kui kleit sedasi tühjaks jätta, võin iga päev erineva prossi rinda panna.

Minu meelest ei näe see kleit piltide peal nii lahe välja nagu päriselus. Praegu vaatan tõesti, et mis kott see mul seljas on. Sukapüksid tunduvad ka jubedat värvi, kuigi tegelikkuses pole nende toon sugugi nii küllastunud. (Võiks muidugi vaevuda pilte töötlema, aga noh…) Kleit on mulle vist õlgadest veidi suur, sest kipub sealt kuidagi alla vajuma. Valida oli suurusnumbri 36 ja 42 vahel ning kuna üks oli väike ja teine suur, siis lõikasin 42, aga ei lisanud õmblusvarusid. Jällegi, kindlasti oleks võinud jooksvaltki kõike timmida, aga ain’t nobody got time for that. Vähemalt mitte reede õhtul kell kümme. Kõigele vaatamata sain järgmisel päeval lausa mitu komplimenti. Ma olevat nimelt šikk välja näinud. Keegi ütles ka, et see kleit näeb välja, nagu poest ostetud. Ma ei ole kindel, kas see on kompliment või kriitika, aga nii öeldi. Tore on olnud kanda midagi, mis pole selline nagu umbes kõik mu ülejäänud endaõmmeldud kleidid. Kusjuures kui muidu teen õmmeldud asjadest tavaliselt pilti niipea, kui need valmis saavad, siis tänastel piltidel kannan seda kleiti vist juba neljandat korda. Mitte eriti üllatuslikult pidas see kleit reisi jooksul kokku- ja lahtipakkimisele palju paremini vastu kui krae ja voltidega linane kleit… khmm…

Kunagi ei saanud ma aru ühest oma sõbrannast, kes suutis õhtul õmblema hakates samaks õhtuks omale peokleidi valmis teha. (Tollal ei saanud ma vist ka üldse aru, miks keegi endale üldse riideid õmbleb.) Tuleb välja, et see on täiesti võimalik, tuleb lihtsalt õige lõige valida (ja enne seda õhtut õmblema õppida).

11 thoughts on “Kiire kleit

  1. Oi, mulle nii meeldib see kleit (kuigi sukapüksid ehmatasid piltidel algul küll päris ära, st ma ei saanud esiti aru, et need sukakad on, vaid vaatasin, et miks Sul küll oranžid jalad on :D ). Viimasel ajal on mul üldse mingisugune hõlstivaimustus peal (kusjuures ilusate hõlstide siiski, no selliste, mis natuke ikka elegantsemad välja näeksid kui suvaline lohmakas kampsun nt), ilmselt mängib omajagu rolli ka erialavahetus, sest nüüd ma suht dressides ringi käingi ja no kui midagi dressimugavusega kleidivormi (ehk siis hõlsti kujule) panna annab, on see ainult suur pluss :) Ja selle mõtte, et aplikatsiooni õmblemata jätsid, kiidan ka kahe käega heaks, sest see prossikandmisvõimalus on nii äge. Mul endal on täitsa mitu ilusat prossi, samas nagu ei oska neid kuskil väga kanda… no bleiseri reväärile vahel mõne paneks, aga mitu korda on mõte tulnud, et peaks ikka täitsa midagi sellist õmblema, millega kohe prossikandmine ette nähtud oleks.

    Like

    1. Kas tohib küsida, mida sa nüüd õpid? (Küsimusele pole mingit põhjendust peale uudishimu.)
      Väga raske on vist veenda end õmblema midagi sellist lagedat, mida pärast ausõna kaunistada saab. Samamoodi on mul raske veenda end ühevärvilisi riideid õmblema, olgugi et need tavaliselt lõpuks ribadeks kannan.

      Like

      1. Olen nõus! Imeline kleit, kuhu saab mõnusalt tujule vastavaid lisandeid juurde panna. Kuid sellist õmmelda on paras eneseületus, sest noh.. Ühte värvi ju kogu krempel! :D
        Igaljuhul minu meelest on see kleit küll tipp-moodu-värk, poodides kleidid ongi pigem sellised mõnusad ruudud-ristkülikud, mida hää kanda (saab kasvõi õhtul kõhu nii punni pugida, et…), mitte kenasti taljesse ja nt vuntside ja kübaratega kassidega. :P
        Ja slehv seljal oleks minu jaoks ka liiast olnud, lihtsalt sõlm ja rippuvad paelad on täiega bädäässs. :D Rohkem sinu moodi noh. :D

        Like

      2. No uudishimu võin rahuldada küll, õpin nüüd tantsukunsti Viljandi Kultuuriakadeemias :) Ühevärviliste riietega on see teema, et mulle ei jää seesugused kangad üldse poodides silma, vaid tähelepanu tõmbavad just mustrikad ja no siis ma lasengi imelihtsate põhilõigete järgi asju valmis, sest nagu ei viitsi mingite uhkete lõikejoontega mässata, kui tähelepanu tõmbab nagunii muster.

        Like

Ütle sõna sekka!

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s