Roosilised püksid

Kangas: teksa
Lõige: pükste lõige raamatust “Gertie Sews Vintage Casual”
Pudi-padi: peitlukk
Ajakulu: kaks päeva
Esimest korda kandsin: käisin poes
Kas kannaks edaspidigi? Kui kaks kilo kaalust alla võtan
Hind kokku: 25,03 eurot

Tore on pükse õmmelda. Arusaamatu, miks ma seda nii harva teen. Pärast viimast postitust otsustasin, et roosilised püksid ei ole siiski haige mõte ning asusin asja kallale. Olin juba Burdast lõike võtnud, aga siis otsustasin ikkagi Gertie pükstega õnne proovida. Olin kunagi selle lõike järgi paari proovilühkareid teinud, mistõttu teadsin, mida oodata. Näiteks et kui unustada jalgevahe ja talje vahele jäävat osa lühemaks teha, on see mulle (ootuspäraselt) pikk. Muu tundus nii enamvähem ja see on ju ometi juba päris hea tulemus arvestades seda, kui mitu muutujat on istuvate pükste valemis. Püksid, mida kohe näete, on suuruses 6. Ma ei teinud ühtegi teist muudatust peale kolmest kohast lühemaks tegemise (lõpuks võinuks sääre sentimeetri või paari jagu tegelikult pikemakski jätta). Olin hästi motiveeritud pingutama, sest vajasin väga üht eduelamust. Ma isegi traageldasin! Täitsa lõpp! Kokku traageldatud pükse peegli ees uudistades oli üllatus suur: kõik oli täiesti ideaalne! OMG! Olen seda vist korduvalt maininud, et Gertie raamatutel on küll palju vajakajäämisi, aga minu jaoks korvab kõik ta keha, mis paistab olevat sarnaste proportsioonidega kui minu oma. Näiteks seekord tuli välja, et meie tagumikel on nii mõndagi ühist. Kahtlustasin, et pean äkki selja keskelt mingi siilu jagu sisse võtma, aga midagi selllist polnud vaja teha.

Ma korraks peatungi sel lõikel endal. Need ei ole muidugi mingid tavalised tänapäevased püksid, need on vintage. Kõrge värvliga ja selja keskõmblusel oleva peitlukuga. Tegelikult värvlit otseselt polnudki, selle joonestasin ise juurde, sest tundus, et ilma selleta võib ülaosa kuidagi välja venida. Juhend ei rääkinud midagi õmbluste tugevdamisest, aga ma aimasin, et ega sellest head nahka ei tule, kui ma mõnele üksikule õmblusele lootma jään. Peitluku tõttu triikisin selja keskel olevad õmblusvarud lahku ja esimese hooga ei teadnudki, mida edasi teha. Oleks mingi kappõmbluse või miskit sellist teinud, aga kuidas ma neid õmblusvarusid koos külili triigin, kui need justkui lahku peaksid jääma? Lähenesin probleemile loovalt ja labaselt, lõigates kitsa kangariba ja õmmeldes selle kahe õmblusega pahemale poole õmblusvarude peale. Tundus asja ära ajavat. Äkki keegi oskab õpetada, kas see on ehk halb mõte ja mida ma selle asemel teha võinuksin.

Naaskem nüüd õmblemise põnevama osa juurde. Pärast traageldamist asusin siis kõike masinaga kokku uhama. Hoog oli hea, sest kõik tundus ludinal minevat. See teeb muidugi alati ettevaatlikuks, aga kogu aeg ka muretseda ei jõua (isegi mitte mina). Enne värvli õmblemist proovisin pükse. Need ei läinud poolest kintsust ülespoole. Põhjuseid oli ilmselt vähemalt kaks: esiteks oli traageldades kõik lõdvemalt ühendatud, teiseks oli luku pikkus kuidagi paar sentimeetrit kahanenud. Paar sentimeetrit lukku on aga üsna kriitilise tähtsusega, kui puusaümbermõõt on 30 cm suurem vööümbermõõdust, aga kuidagi tuleb see ahter taljeavast ju sisse pressida. Oleks see kleit, saanuks proovida teisest otsast sisenemist, aga pükstega seda võimalust ju pole. Olin üsna vihane, sest kõik õmblused olid juba tehtud, tepitud jne. Aaarghh. Alguses mõtlesin küljeõmblustest järele anda, aga ei viitsinud neid tepinguid üles harutada, pealegi poleks see lahendanud liiga lühikese luku probleemi. Siis sain aru, et õnneks ongi lihtsam lukku harutada. Suht okse ikkagi, aga mis teha. Olin juba ju selle tugevdusriba ka kuhugi sinna õmmelnud jne. Harutamisrõõmu oli mul vist kokku vähemalt kaheks kui mitte kolmeks tunniks. Aga üritasin mitte liialt ärrituda ja rahulikuks jääda. Lõpuks läksid küll püksid jalga, aga need on ikkagi kitsad. Kanga elastsust hindasin ma ka veidi üle, aga enne võtan ma kaks kilo alla kui midagi üles hakkan harutama. Nii et lõppude lõpuks ma endale uusi pükse ei saanudki. Aga ma proovin veel, sest neid oli tore õmmelda. Mul on mingit venivamat teksat, proovin järgmiseks neist teha.

Vaadake, kus küljeõmblus on. Wtf? Täiesti sääre taga. Viltu kangast välja lõigatud? Kuigi kui ma nüüd järele mõtlen, siis oli kangas natuke off grain küll (nagu viimasel ajal Kanga ja Nööbi kangastel kombeks :()
Kas sellised vurrud on ka probleem? Ma mõtlesin, et äkki niisama liigutamisest kortsus.
Kas püksid pole mitte kenasti ümber kanni? Ei ole mingit tühimikku alaselja kandis ega miskit

10 thoughts on “Roosilised püksid

  1. Aunty Maimu

    Pükste istmiku õmblus õmmeldakse kaks korda 2mm pistega läbi ja triigitakse kuni kumerusteni lahku ja thats it. Teksadel jah juratakse igasugu õmblustega.

    Pole sel esipoolel viga suurt midagi. Kiisu tekib ikka kui kitsad püksid on. Nats äkki tahaks kurvi muuta aga see on juba teadus omaette kuidas neid kiisusid ära kaotada. Igal ühel omad nipid. Oma kogemustest tean et lõpmatuseni mängida ei saa ja võib lõpetada pükstega milles ei saa istuda ega astuda.
    Kõige lihtsam on hakata neid kiisusid välja siluma ja kokku nõeluma ja siis peab jälgima et taga pool väga ei muutuks. Pükstel käib kõik ju paaris.

    Viltu kangast lõigatud neh. Ultusääred kokku ikka enne lõikamist.

    Like

    1. Ok, tundub, et ei ole mõtet kiisusid torkida, muidu läheb veel rohkem vurru. Tegelikult mind need väga ei häiri ka, pükse selgapressimine on praegu pakilisem probleem.

      Ultusääred olid muide täiesti kokku aetud! Aga ju oli siis midagi muud viltu. Ma ei saa viimasel ajal enam eriti üldse aru, mis pidi kangas jookseb või mis täpselt millega võrreldes sirge peab olema. :S

      Like

  2. Sprite

    Esimese hooga vaatasin, et nii kihvtid püksid ja jube hästi istuvad! Siis lugesin postituse ka läbi ja saan aru, et asi ei ole sugugi nii roosiline, kui mulle näis :) Mul täna pole küll ka prille peas, aga kui su enda enesetunne neis pükstes kõrvale jätta, siis… anna endale ikka armu!

    Like

    1. Hehe, annan armu muidugi. See on see enda lõbuks õmblemine, ei vastuta kellegi ega millegi ees, isegi kui lõpp-produkt selga ei pruugi minna :)

      Like

    1. Eks ma pean ühe proovipäeva nendega tegema, et teada saada, kuidas need püksid päriselus käituvad. Pildistamise jaoks seisin nendega püsti, aga ma ei ole päris kindel, kas nendega ka istuda mugav on või hakkavad liialt kõhtu pitsitama.

      Like

  3. Igaljuhul kurvid tulevad väga hästi esile ning lust on vaadata. :D Loodetavasti peale proovipäeva need püksid ka kasutusse jäävad!
    Mulle tundub, lugedes juba mitmendat korda, et Sa sealt raamatust midagi õmbled, et mul on kaaa seda raamatut vaja.. Kuigi tegelikult on mul vintage burdad olemas jne jne aga no ikka on ju vaja. :P Mis siis, et ma õmblemisega sõjajalal kipun olema.. :P

    Like

    1. Ühe korra käisin nendega väljas ja oli päris normaalne! Naljakas oli ainult see, et lukk on selja peal. Üsna harjumatu pükse kandes.
      Ma peaks sulle raamatu suuruste tabelist pildi tegema. Kui see sinu gabariitidega ühildub, siis soovitan soetada, kui ei, siis pole äkki mõtet. Kuigi samas pole raamatuid kunagi liiga palju :P

      Like

      1. See suuruste tabeli pilt oleks abiks küll! Kuigi ma ei tea, kas see ikka indu jahutaks.. :P Lukk seljal võib tegelikult päris hästi toimida, kuigi kindlasti on harjumatu. Minu lillelised püksid, mida õmblema asusin, läksid nässu – alguses liiga suured ja siis müstilisel moel järsku liiga kitsad.. Ei hakanud päris lõpuni tegema, kuigi kindlasti annaks asja parandada (kehakaaluga kindlasti, õmblusvarudega saab vähem mängida). :P Nendel oli lukk küljel, kah päris ootamatu tunne.

        Like

  4. Pingback: Liikumist võimaldavad püksid | Kohustuslik Tegevusvabadus

Ütle sõna sekka!

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s