Meeleliigutusest ja uuest kleidist

Ohohhoo! Pärast mu eelmist postitust kostitasite mind täiesti pahviks lööva fännikirjade laviiniga. Ainus põhjus, miks ma meeleliigutusest pisarat ei poetanud, kui täna hommikul teie kommentaare lugesin, oli mõõduka pohmakaga segatud peavalu, mis mu tundlemisele piiri seadis. Südamest tore oli lugeda, et mu tagasihoidlikud kirjatükid on julgustanud kedagi õmblema ja enda tehtut kandma. Mul on muidu alati midagi öelda, aga praegu jääb isegi mul sõnadest puudu. Ma olen ise harjunud fänn olema, küll bändide, kirjanike, õppejõudude või niisama tuttavate; et võõrad inimesed mu tegemistesse sellise sümpaatiaga suhtuvad, on minu jaoks aga midagi täiesti uut.

Muide, mõtlesin, et mu blogi voorused on kindlasti paljuski tingitud sellest, et õmblemine on minu jaoks esiteks ja ainult hobi. Kui mul oleks ambitsioon õmblemisest omale amet arendada, ei oleks mõistlik oma ebaõnnestumisi ja puudujääke siin avalikkusele presenteerida. Peale selle on hobi oma definitsioonilt ja olemuselt ju tore ajaviide, aga mis tore ajaviide see oleks, kui ma seda ülitõsiselt võtaksin ja pärast igat ülesharutamist end piitsahoopidega karistaksin. Selleks, et rattasõitu nautida, ei pea ju Tour de France’i võitma, samamoodi ei pea õmblemisest rõõmu tundmiseks Savile Row’l töötama. Seepärast ei peaks minu arvates keegi kartma õmblemisega alustamist, kui kuskil sisimas selleks soov on.

Kuid nüüd ühest sel nädalal valminud kleidist, millel on paraja pikkusega eellugu ja pole välistatud, et ka järellugu.

Ostsin aasta alguses Kangast ja Nööbist poolteist meetrit toredat elastaaniga paksemat puuvillast kangast, teadmata, mis ma sellest teen (nagu ta ikka kipub minema).

Kangas meeldis mulle nii väga, et ükski lõige ei tundunud selle vääriline. Küsisin Instagramis internetilt nõu ja Kai-Epp soovitas õmmelda püksid ja jaki. Mõlemaks kangast ei jätkunuks, aga mõtlesin, et ehk pigistaks sellest välja varrukateta kleidi ja lühikese jakikese. Olin äsja saanud kutsed kahte pulma ja tundus, et sellise komplektiga võiks ju külaliseks minna küll. Aga kust saada jaki lõige? Oma ajakirjadest ma midagi nii lihtsat ei leidnud, kui olin peas ette kujutanud. Paar indie lõiget tundusid sobivat, aga need tundusid samas liiga lihtsakoelised oma hinna eest. Siis sattusin aga sirvima uut Ottobret, kus oli täpselt selline jakike, nagu olin ette kujutanud. Nii et investeerisin ajakirja, kuigi tõele au andes oli mul veidi piinlik, sest see lõige on ju ikka eriti lihtne ja tõenäoliselt igati tuletatav mingist suvalisest Burda jakilõigest. Aga ma ei kanna tegelikult kunagi jakke ega pole ühtegi õmmelnud, mistõttu ei osanud ma sedagi välja mõelda, kas ja kui palju peaksid sellise kinniseta jaki hõlmad kattuma. See on mu peamine mure ise lõigete konstrueerimisega: mul pole sageli õrna aimugi, milliseks lõiget konstrueerida. See puudutab just detaile. Näiteks kui ma kunagi ammu õmblusringis teksapükse konstrueerisin, küsis õpetaja, kui suured taskud ma teha tahan ja kuhu need paigutada soovin. No kust ma tean, millised need kõige paremad taskud on ja mis suunas iga millimeeter üldmuljet mõjutab. Ise konstrueerides on kõik võimalik, aga minu meelest võib algaja jaoks see kõik natuke liiast olla. Kuid naaskem Ottobre juurde.

Enne oma kauni kanga kallale asumist otsustasin proovi mõttes õmmelda kleidi mingist suvalisemast riidest. Ma olen Ottobrest vist ainult pidžaama ja ühe hõlmikseeliku õmmelnud, mistõttu ei teadnud, mida nende suurusnumbritest oodata. Pärast eriti pikka vaagimist jäin pidama suurusnumbrikombinatsiooni 40-40-42 juurde. Tegin kõik tükid natuke lühemaks, aga FBA jätsin südamevärinal tegemata. Kangaks valisin ühe natuke naljaka puuvillase riide, mida hiljuti Abakhanist tervelt kolm ja pool meetrit ostsin (sest see maksis ainult 3 eurot meeter). Ma olen vist loobunud klassikaliste muslin‘ite tegemisest, sest nendega pole ju pärast peale äraviskamise midagi teha. Seepärast olen nüüd wearable muslin‘ite usku: kui lõike sobivuses kahtlen, õmblen esimese variandi kangast, millest mul ebaõnnestumise korral eriti kahju pole, kuid mida olen valmis kandma, kui see õnnestuma peaks.

Allikas: http://www.ottobredesign.com/lehdet_js/2015_2/all_designs.pdf
Allikas: http://www.ottobredesign.com/lehdet_js/2015_2/all_designs.pdf

Tulemusel pole väga vigagi!

IMG_7974
Uus tase: poseerin enne kevade saabumist õues paljaste säärte ja varvastega. Vähemalt on lumi sulanud!

Kangas: väga veniv puuvillane riie Abakhanist
Lõige: Graphic Roses sheath dress Ottobre 2/2015
Pudi-padi: peitlukk
Ajakulu: kaks õhtut
Esimest korda kandsin:
Kas kannaks edaspidigi? Jah
Hind kokku: 4 eurot

Õmblemine läks üsna valutult (kui üks viltuseks õmmeldud nõel välja arvata). Olin kuidagi rahulikult meelestatud ega pabistanud. Ei tea ainult, kuidas see kangas pesule vastu peab, sest see muster on kangasse kootud justkui peenikestest kumminiitidest ja tundub kuidagi habras. Kuna kangas venis pikisuunas, võtsin selle risti ette ja lõikasin kõik nii välja, sest mäletamist mööda on kõiki neid vertikaalseid läbilõikeid ilge nuhtlus õmmelda, kui kangas pikkusesse venib. Tänu venivusele on kleit seljas hirmus mugav, lausa kahtlaselt mugav. Eks paista, mis tast pärast kandmist arvan, aga praegu kujutan end ette selles rattaga sõitmas küll.

IMG_7959
Kui ma normaalselt seista oskaks, poleks vasaku tissi all neid kortse. Või oleks siis parema all ka? Peab järele vaatama.
IMG_7963
Minu hinnangul polegi vaja FBAd teha. Istub päris normaalselt.
IMG_7987
Näitan, kust õmblus pahasti hoidis, aga Silver ütles, et ta ei näe midagi.
IMG_7964
Õmblusi küll eriti näha pole.

Järgmiseks peaks selle kleidi siis mummulisest kangast tegema, aga ma ei tea, mis sellest saab, sest jällekord on Kangast ja Nööbist soetatud kangajupp jumalast viltune. Asja teeb ainult hullemaks kanga mustrilisus, mida kuidagi eirata ei saa.

No mis ma teen sellisega?

Võtsin kanga ühekordselt ette ja mõtlesin, et katsun sedasi need ligi kakskümmend tükki välja lõigata. Pärast kolmanda tüki lõikamist sain aru, et olen lõiganud kaks ühesugust seeliku küljetükki, kuigi üks pidanuks ju olema teise peegelpilt. Mõtlesin, et hommik on õhtust targem ja parem rahunen maha ning jätkan sellega homme.

12 thoughts on “Meeleliigutusest ja uuest kleidist

  1. ingel

    Pildiga viltusest kangast sa vist tahad näidata, et ta oleks justkui pikkupidi viltune? Mulle tundub, et sa peaksid ultusääred ikkagi kokku panema ja hoopis lõikeservad on viltu. Mustrit vaadates vähemalt tundub. Vabandan, kui ma valesti aru sain ja segast ajan :-D

    PS. avastasin hiljuti su blogi ja nii põnev on aeg-ajalt su tegemisi piilumas käia! :-)

    Like

      1. Minu meelest ei olnud viltu lõigatud, sest kui lõikeserva vaadata, siis tõesti oli mummurida sirge. Kui siis ultusääred kokku panna, oli küll üks rida sirge, aga edasi läks kõik viltu. Mine võta kinni, mis tal siis viga oli täpselt.

        Like

  2. Ma vaatan ka, et see mummuline kangas viltu lõigatud. Lõiked võta ikka ultusäärte järgi :) Ma ise fännan Ottobre ajakirju isegi rohkem kui Burdasid – esimestes on kuidagi rohkem selliseid riideid, mida ma tegelikult ka kannaks, mitte lihtsalt ei poseeriks nendes… Lisaks Ottobres pean alati väga ausalt end mõõtma ja lõike vastavalt suurusele valima, vastasel korrral lihtsalt ei lähe õmmeldud ese mulle selga. Pettunud olen ainult korra kui pluusi puhul sissevõtted pigem küljeõmbluste ligidal istusid ja õige koha pealt kõik kottis oli. Sinu kleit näeb väga äge välja! Minu meelest istub ka ilusti seljas ja sobib sulle väga hästi. Tahaks juba seda mummulises versioonis näha :P

    Like

    1. Minu jaoks näevad Ottobre lõiked vahel liiga kantavad välja :P Kui ma põhimõtteliselt tahaksin kõik oma riided ise õmmelda, siis oleks Ottobre ülikasulik, sest seal on ju alati palju igasuguseid igapäevaseid trikotaažriideid jms, aga mul läheks nendega nii palju aega ja vaeva, et ma lihtsalt ei viitsi ja eelistan vajadusel poest ostetud alternatiive. Teine asi on see, et kunagi ei raatsinud ma üldse kanda fäänsimaid riideid, mis ma endale õmblesin, aga siis otsustasin end ümber kasvatada ja hakkasin näiteks tööl käima mõne asjaga, mille enne pidulikeks puhkudeks reserveerinud olin. Nagu ütles Oscar Wilde: “You can never be overdressed or overeducated” :P

      Like

  3. Maimu

    Kangas viltu rebitud. Või lõigatud? Kuidas saab üldse nii konkreetse mustriga kangast viltu lõigata???
    Hoia järgmine kord poes silma peal kui nad rebivad lõikavad, mulle mõõdeti kangas ja nööbis uus tükk kreppi kui esimene ühest servast 1.4 asemel 1.1 oli. Muidugi mõned müüjad väidavad et neil on oma kanga lõikamise tehnika *eyeroll

    Mummulist kangast saab ka kahekotdseltt lõigata :) kui kenasti kokku ajada muster enne lõikamist.
    Üht soovitan sul küll vaadata, et ega mumm täpselt nipli peale ei jää ;) see pole kena ( kui mäletad minu tapeedi mustriga kleidikest siis seal on ka muster sitasti paigutatud, keerud seal kus ei tohiks olla) muidugi võin ma jälle siin asja suureks puhuda ja pilli lõhki ajada…
    Vaata et sa ikka asjast mõnu tunned!!!

    Like

    1. Ajasin ühe rea mumme kokku, aga ülejäänud kiskusid ikka viltu… Lõpuks lõikasingi ühekordsest riidest välja. See võttis aga nii palju võhma ja planeerimist, et sellele niplivärgile ei viitsinud mõelda :P Eks pärast paista. Tahaks näha, kes söandaks mulle öelda, et mul niplid mummulised on.

      Like

  4. Kõigepealt hõikan takkajärgi, et ma olen ka fänn! :D Ja nii tore, kui mu pakutud variant andis inspiratsiooni. :D Kleit on väga kobe ning mina ei jõua ka mummulist versiooni ära oodata! See hall on ju väga vinge iseenesest, aga jätab sinust kuidagi kahtlaselt ontliku mulje. Nii võib mõne võõra veel ära petta. ;)

    Like

  5. Pingback: Mummuline kleit (Ottobre 2/2015) | Kohustuslik Tegevusvabadus

Ütle sõna sekka!

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s