Vahelduse mõttes midagi isetut

Kudusin Silverile mütsi. Ta tahtis paksu mütsi, millega kunagi külm ei hakkaks. Mõtlesin siis kududa millegi mustriga ja lisaks sisse voodri panna. Lõpptulemus oli voodritagi nii paks, et ei hakanud sellega jändama. Seekord sain ka aru, miks soonikut peenemate varrastega kootakse. Ma ei viitsinud muidugi enne süveneda ja lasin kogu mütsi samade varrastega, selle tulemusel oli alläär aga üsna lödi. Panin siis kummipaela sisse. Töötab nii küll.

Mustri valis Sillu ise välja minu tehtud eelvaliku seast. Põhimõtteliselt on tegu plagiaadiga, aga mitteärilistel eesmärkidel plagieerimine on vist okei? Pealegi kvalifitseerub see ehk refereerimise või tsitaadina. Ühesõnaga süümepiinu ma ei tunne. Müts, mille eeskujuks võtsime, oli selline:

http://z-to-o.blogspot.fr/2014/11/handmade.htmlEga nendest lihtsakoelistest mütsidest kirjutamine või lugemine eriti huvitav ei ole ja ausalt öeldes ei saa ma siiani aru, miks ma üldse midagi koon, aga miks mitte eputada asjaoluga, et ka mina vahel millekski isetuks võimeline olen. Olen sel nädalal haige olnud (nagu päriselt haige, töövõimetuslehe, voodis lamamise ja kogu sellise kupatusega), nii et seetõttu oli minust eriti kangelaslik see müts just neil viimastel päevadel lõpetada ja viimistleda. Kui nüüd ainult korrakski nii külm ilm tuleks, et sellest mütsist ka mingit tolku oleks.

Ütle sõna sekka!

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s