Segaste tunnete jaanuar

Mul on hea uudis ja halb uudis. Hea uudis on see, et mu jaanuar on olnud suurepärane nii töises kui ka seltskondlikus plaanis. Hakkasin tööl uut asja tegema ning olen sellega ülirahul. Aktiivne ja kuidagi eriti mõnus seltsielu on võtnud tubli kolmveerandi mu vabast ajast, kuid sellega seoses jõuame nüüd ka halva uudiseni. Nimelt käsitöises plaanis on aasta alanud ülimannetult. Pole olnud erilist huvi midagi teha ning isegi kui huvi on tekkinud, pole ma eriti tegudeni jõudnud. Kui muidu olin harjunud kuus umbes kaks kleiti valmis õmblema, siis nüüd, kui ma kolm nädalat masinat ei puutunud, läks olemine päris imelikuks. Tekkis kahtlus, kas ma üldse kunagi enam midagi õmblen. Äkki ma pean endale mingi uue hobi leidma? Keraamika? Origami? Vibusport? Lihtsalt sport? See viimane variant oleks tegelikult väga mõistlik, sest kui koju hiljuti kaal tekkis, pidin lõpuks tõtt vaatama sellelt vastu vahtiva numbriga, mis mind küll ei üllatanud, kuid mis sellele vaatamata meele mõruks tegi.

Kuid ma ei lasku praegu kaaluvirinasse, sest mul on tegelikult natuke ikka õmblemisest ka kirjutada. Nimelt. Eelmise aasta lõpus panin siia blogi paremale veerule küsitluse, milles uurisin, mida auväärsed lugejad 2015. aastal siit enim leida sooviksid. Liidripositsioonil on praegu tavalised postitused õmmeldud asjadest, tublil teisel kohal postitused ebaõnnestumistest. Täna teil veab, sest lugeda saab mõlemat!

Esiteks siis rubriik “Lõbusaid lugusid ebaõnnestumistest”, seekord ühest kudumist. Paar nädalat tagasi otsustasin veeta mõnusa koduse leboõhtu “Homelandi” vaadates. Õigustamaks hinnaliste tundide kulutamist põhimõtteliselt mõttetu seriaali vaatamisele, mõtlesin selle kõrvale mütsi kududa. Mul polnud mütsi vaja ja ma isegi ei naudi eriti kudumist, aga mis siis. Ostsin Prismast mingi villase lõnga ja valisin Ravelryst mustri, lähtudes kriteeriumidest 1) tasuta, 2) oskan selle järgi kududa. Sõelale jäi mystery beret nimega Meret. Kudusin mütsi kolme erineva vardakomplektiga, sest esiteks olid ühed ringvardad liiga pikad, siis võtsin jämedad sukavardad, mis aga liiga lühikeseks osutusid, seejärel meenus, et mul on mingid lühikesed ringvardad ka kusagil jne. Huvitav, et ma kudumismustrite juhistesse sellise ükskõiksusega suhtun, sest õmblemises olen ma üsna jäigalt ettekirjutustes kinni. Igatahes müts sai ükskord valmis ja sattusin sellega vanematele külla minema. Tahtsin juhust kasutada ja palusin vennal hea kaameraga mütsist pilti teha. Väga südamesse ma seda pildistamist muidugi ei võtnud, sest kuna õhtu oli käes, tuli kõne alla ainult toas pildistamine ja ega ei hakka ju toas mantlit selga ajama jne. Pärast pilte nähes sain aru, et ma näen selle mütsiga välja nagu Luule Komissarovi kehastatud Laine “Õnne 13-s”. Ainult et ma pole selle mütsiga mitte selline lõbus mutt, kes pole suu peale kukkunud ja kes pitsi ei sülita, vaid selline klassikaline baretimutt, kes istub kohvikus, pugib Moskva saiu, endal beež mantel seljast võetud, kuid müts muidugi pähe jäetud. Ütleme nii, et need vaibid pole päris need, mida ma oma välimusega levitada tahan.

Samas tuleb tunnistada, et läksin sellele vaatamata baretiga järgmisel päeval tööle ja üleriietega kombineerituna see nii hirmus välja ei näe. Vist. Selle tõestuseks üks udune selfi.

Igataheeees. Järgmisena ülevaade kleidist, mis vastab nii lugejate soovile “Lõbusaid lugusid ebaõnnestumistest” kui ka “Tavalised postitused õmmeldud asjadest”. Mõõdukast traumast üle saamiseks luban endale tavalisest rohkem teemast hälbimist, sorri.

Olen jaanuaris palju rohkem muusikat kuulanud kui eelmisel aastal keskmiselt. Kurioossel kombel on eriti meeltmööda olnud erinevat sorti räppmuusika. Panen teile siia oma jaanuarikuu hümni. Alla 18-aastastele ei soovita.

Sel nädalal juhtus aga selline asi, et lõpuks kuulutati välja Barcelonas toimuva Primavera Soundi esinejad. Kuna mul on sellele muusikafestivalile pilet olemas, asusin hoolega line-up‘iga tutvuma. Tuli välja, et sealgi esineval Belle and Sebastianil on uus plaat väljas. Piisas ühest korrast kuulamisest, kui olin clit rap‘i lainelt pehmomuusikale ümber lülitunud.

Sellisel malbel lainel hõljuvana asusin õmblema kleiti Burda mullusest juulinumbrist.

img_7790Kangas: viskoos
Lõige: Burda 07/2014 #124B ülaosa + Deer and Doe Belladone seelik
Pudi-padi: peitlukk
Ajakulu: päev
Esimest korda kandsin: ootan alles kandmisvõimalust
Kas kannaks edaspidigi? Tõenäoliselt
Hind kokku: umbes kümpa

Ülaosa on sel Burda kleidil printsessilõikeline, seelik pidi tulema lihtsalt kroogitud ristkülikutest. Mulle aga tundub, et püknilise kehaga sobib selline seelik veel vähem kui kloššseelik. Vähemalt mina olen kroogitud seelikuga küll ainult heinasaoefekti saavutanud. Võtsin siis hoopis Deer and Doe kleidi Belladone ette ja keevitasin selle seeliku Burda ülaosale külge. Taskud jätsin tegemata, sest see viskoos on ikka üks ütlemata plödi kangas ja ma ei kujutanud ette, et neist taskutest päriselt mingit tolku oleks. Korralik, nagu ma olen, tegin enne ka proovikleidi. Nii sain teada, et pean tegema FBA ja seljaosa 3 cm lühemaks võtma.

Õmblemine läks laias laastus edukalt, kuigi alguses ettekujutatud lendleva suvekleidi asemel sain lõpuks endale midagi öösärgi sarnast. Vähemalt sedasi tundub mulle pärast viit minutit kandmist. Lisaks sain ma poole õmblemise peal aru, et enda visandatud lõikekohane kant on natuke liiga väike. Nii vähe liiga väike, et ei viitsinud uut välja lõigata, kuid samas piisavalt palju väike (nagu pärast selgus), et mingeid jamasid põhjustada. Kui ma seda taipasin, oli Belle and Sebastiani kuulamisega lõpp ja asusin Electric Wizardi kallale.

Nii oligi lõpuks, et dekoltee hoidis naljakalt büstist eemale. Ma arvan, et see võib olla valesti lõigatud kandi süü, sest teist põhjust ei suuda ma välja mõelda. Sellelt pildilt ei paista tegelikult üldse väljagi, kui akuutne see probleem on, nii et peate mind lihtsalt uskuma.

Miks see seljaosa siis nüüd selline tuli, ma ei tea. Proovikleidil seda jama polnud. Teinekord tuleb ilmselt sealt kitsamaks võtta.

Nii et jah. Tahtsin naasta kõva pauguga, aga välja tuli nagu alati. Või tegelikult, ma ei peaks päris nii halvasti ka ütlema, sest tavaliselt tuleb ikkagi üsna normaalselt välja. Loodetavasti saan nüüd mahti õmblemismuskel uuesti vormi ajada ja järgmine kord on mul teile pakkuda vähem hajameelset lämisemist ja rohkem asjalikku õmblemisjuttu.

4 thoughts on “Segaste tunnete jaanuar

  1. Tädi Maimu

    Kuule meil sama jõuluvana! Ka mina sain pekki juurde!!! Nii mõnus!

    Ma pole midagi peale lõike testimise see aasta teind ja ei põe kah! Aega on! Lähevad päevad pikemaks tuleb ka tuhin tagasi!

    Like

  2. Pingback: Kleit “Kaksteist kuud” | Kohustuslik Tegevusvabadus

Ütle sõna sekka!

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s