Kleit “Trauma”

Mu nädal oli täis traumasid ja stressi. Kirjutan tänasest kleidist vist peamiselt seetõttu, et saaksin oma läbielamisi teiega jagada, sest äkki hakkab siis kergem ja uus nädal tuleb parem.

Esmaspäeval tulin bussiga linnast. Päris tavaline asi, mida teha, eksole. Astusin bussi pealt maha, jõudsin pimedas bussipeatuses konarlikul asfaldil paar sammu teha, kui ühtäkki koperdasin ja põlvili kukkusin. Jõudsin vaid omaette “Ossaaa!” pobiseda. Sukad ribadeks, veri voolas, haav tänavat täis. Õnneks oli koju lühike tee liibata ja õnneks olen ma oma täiskasvanuelus nii mitu korda kukkunud ja end lõhkunud, et teadsin kohe, mida teha. See ei muutnud aga fakti, et kõige liikuvama koha pealt nahk maas oli. Ühesõnaga, säästmaks teid detailidest, lisan vaid, et paar päeva tursusin, lonkasin, virisesin ja valutasin, kuid täna olin esimest päeva plaastrita, ajee! Ainult pildistamiseks panin plaastri peale, muidu oleks veits rõve ikka olnud.

Teisipäeval hakkasin õmblema kleiti, mida teile täna presenteerin. Kangas oli midagi lõbusat Uuskasutuskeskusest. Janika ütles, et ta vanemate juures on samasugune kollane laudlina, nii et ju see laudlinaks mõeldud oli. Aga vot, ma mõtlesin kleidi teha.

Kangas: puuvillane laudlinariie Uuskasutuskeskusest
Lõige: Sheath dress Gertie viimasest raamatust (nagu see)
Pudi-padi: peitlukk
Ajakulu: kolm õhtut
Esimest korda kandsin: polegi kandnud veel
Kas kannaks edaspidigi? Ilmselt jah
Hind kokku: umbes 3 eurot

Kõik läks nagu lepase reega, KUNI saabus hetk, kui pidin lõikekohase kandi ja kleidiga tegema hookuspookust, et kõik õigetpidi pöörata. Kahjuks ei olnud ma taibanud mõelda asjaolule, et see meetod sõltub suuresti sellest, kas lukk on küljel või seljal. Peaks olema seljal, aga näe, mul oli küljel. Nii see muidugi ei töötanud, aga mul oli ju ühes tükis krae juba külge õmmeldud jne. Oioi, kus see ajas alles närvi. Jätsin too õhtu asja sinnapaika, sest tundus mõistlik maha rahunenult olukorda hinnata, mitte vihasena mingit uut lollust korda saata.

Kolmapäeval ootasin Balti jaamas trolli, kui mu selja taga mingitel meestel kähmluseks läks. Ühel hetkel nägin, kuidas üks neist noa kuhugi riiete alla tagasi pani. No veits jube oli, aga ma pean ütlema, et ma ei tundnud sekkumata jätmise pärast häbi. Õnneks oli enne just kiirabi tunnelis üht eluheidikut turgutanud ja sellega seoses oli ka politsei kohale sõitnud. Said siis kohe kaks kärbest ühe hoobiga, kui nii võib öelda. See vahejuhtum mulle õnneks traumaga ei lõppenud, aga olukord oli pingeline ja see nagu väsitas. Vähemalt läks meil pärast viktoriinil hästi, see oli tore.

Reedel oli ka tore, sest viibisin töisel jõulupeol, kus hilise tunnini tantsu vihtusin. Ainult et üsna tantsutuuride alguses tuli “Smells Like Teen Spirit” ja see kammis mu nii ära, et tõmbasin kaela või selja paigast ära. Natukene. Nii natuke, et see edasise tantsutamise käigus üle läks. Aga kui ma koju jõudsin ja rahulikult burksi nosisin, käis järsku räme valu seljast läbi. Täiesti pekkis, ma ei saanud normaalselt hambaidki pesta, sest võimatu oli pead kuhugi pöörata või keerata. Olukorra tõsidus selgus aga voodisse minnes, kuna ma ei saanudki nagu voodisse minna. Istusin selle serva peal ja selili viskuda üritades oli lihtsalt nii valus, et see oli hirmus. Kõrvalise abiga ma lõpuks selili sain, aga pidin kogu öö liikumatult ühes asendis olema, sest kõik oli muidu nii palju valusam. Ma ei saanud isegi ibukat võtta, sest katsu sa midagi liikumatult lamades alla neelata. Hommikul oli voodist välja saamine sama raske, aga lõpuks see siiski õnnestus. 12 tundi ja 2000 mg ibukat hiljem oli olukord õnneks normaliseerumas. Täna on enamvähem, eks paista, kas homseks on üle läinud. Hea asi oli aga see, et igasugune põlvevalu oli nagu peoga pühitud, sest selg valutas lihtsalt nii palju rohkem! Ja õhtul olid külalised, see oli ka tore (enne veel mõtlesin, et ma pean neid pärast paluma mind voodisse aidata, kui ma sellega ise hakkama ei peaks saama…).

Kuna täna oli olukord stabiliseerunud ja ma sain vahelduseks normaalselt põrandal aeleda ja end liigutada, tegin kleidi lõpuni. Asendasin selle “kõik ühes” lõikekohase kandi (või katteriide või mis ta nüüd ongi) lõikekohase kandiga kaeluses ja diagonaalkantidega käeaugukaartes. Natuke selline lipp lipi peal, lapp lapi peal maik jäi asjale juurde, aga käib kah. Seda enam, et kangas sihuke odav suvakas oli (kuigi see muster mulle ikka meeldib). Aga kuni ta ühes tükis püsib, plaanin seda soojemal ajal usinasti kanda! Jääb vaid üle see soojem aeg ära oodata.

Ütle sõna sekka!

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s