Avameelselt seelikust

Mulle tundub, et isegi Juta sai aru, et seelik liiga lühike oli, mis ta muidu neid silmi kissitas

Kangas: 80% vill, 20% polüester
Lõige: Burda 2/2014, lõige nr 120
Lõige aastast 2014
Pudi-padi: lukk
Ajakulu: Üks õhtupoolik
Esimest korda kandsin: Muusikaviktoriinil
Kas kannaks edaspidigi? Oleneb olukorrast
Hind kokku: 8 eurot

Kunagi ei tea, kuidas uus riideese päriselu väljakutsetele vastab. Kas seelik hakkab kere ümber ringi käima või tõuseb suisa üles? Kas kleit jääb jalgade külge kinni? Kas kusagilt hakkab pitsitama või lotendama? Kas seelikuga on võimalik joosta? Kas seelik on liiga lühike, et kellegi ees trepist üles minna? Kõiki neid asju ei selgita ma välja mitte kodus riietuseset selga proovides või isegi mitte õues fotode jaoks poseerides. Tõde selgub esimesel päriskandmisel. Sel põhjusel eelistan ma tavaliselt pikemat sorti pealisrõivaid kanda, sest see vähendab võimalust, et üles tõusnud seelik ilmarahvale näha on. Peale selle on parem, kui esmakandmine toimub mingil rahulikul päeval, kui on aega ja vaimujõudu riiete pärast muretsemiseks.

Eile oli mul nii palju oidu, et ei pannud uut seelikut kohe hommikul selga. Mõtlesin, et kui ma veedan päeva endises töökohas toimuval seminaril ja pean veel pärast juuksurisse minema, pole mul aega tegeleda potentsiaalse riidefeiliga. See oli normaalne otsus. Uue seeliku ajasin selga aga õhtul muusikaviktoriinile minnes, kuna viktoriin toimub hämaras saalis ja enamuse ajast veedan käsipõsakil istudes. AGA. Esimese valearvestuse tegin juba kodus, kui mantli asemel jope selga panin. Jah, tõesti, see jope on meeletult soe, aga ta on lühike. Paraku sain ma sellest alles poolel teel linna aru. Kui enne mõtlesin, et villasegune seelik võib välja teenida tiitli “põiepõletikuvastase toimega”, siis õue jõudes sai see idee kiirelt kõrvale heidetud. No ikka päris jahe oli! Õnneks olid saapad soojad. Igatahes rahvusraamatukogu treppidest panin ma pea ummisjalu üles, sest kartsin, et kui mu järel nüüd keegi tulema peaks, näeb ta mu peffi. Jah, mul olid jalas tõhusalt paksud mustad sukkpüksid, aga see mind eriti ei lohutanud. Jõudsin siiski suuremate viperusteta viktoriinile. Viktoriinil jõin vähemalt ühe õlle tavalisest vähem, sest tahtsin võimalikult vagusi ühe koha peal olla, selle asemel, et edasi-tagasi sõeluda ja riskida millegi fläššimisega. Milline stress! Kogu õhtu oli selline pinge sees, murdsin käsi ja ei teadnud, kuidas olla. Janikat ka polnud, ta oleks mulle kindlasti öelnud, kui asi tõesti hull on. Teisi ma nii väga ei usalda sellistes delikaatsetes küsimustes. Aga oli, kuidas oli, koju ma selle seelikuga lõpuks jõudsin ja haigeks pole ma ka jäänud. Kui lühidus välja arvata, oli sellega tegelikult päris mõnus, sest ta oli täpselt paras, ei tõusnud üles ega keerelnud ümber kõhu. Kuid see pole siin ju miski elulooraamat või seltskonnaleht, see on tegemisblogi. Nii et jätkan teemakohasemalt.

Kogu eelmise nädala oli meie kass Juta haige: palavik, nohu, loidus, isutus. Käisime siis arsti vahet ja ravisime teda. Vaene kiisu oli ilmselt turvakodus mingi pisiku külge saanud, aga sümptomid avaldusid alles siis, kui ta meie juures oli. Asja tegi hullemaks keskkonnavahetusega kaasnenud stress. Ühel päeval pidi ta lausa viis tundi tilguti all olema! Hirmus!!! Nüüd on Juta õnneks tervenemas ja näeb päris kõbus välja. (Oih, jälle kõrvalekalle teemast.)

Miks on hea olla täiskasvanu? Ma võin kassi oma voodis pidada, ma võin hommikusöögiks torti süüa ja vahuveini juua, ma võin kanda mütsi siis, kui ma tahan jne

Kogu see tramburai sõi ka minu närve (ja aega), lisage sinna veel tööstress ja oli selge, et mingit kleiti ma sel nädalal ei õmble. Pühapäevaks oli olukord stabiliseerunud ja mõtlesin siis väikse seeliku valmis visata. Supersaavutus: kasutasin selleks Burda lõiget! Lõige koosnes neljast tükist ja oli väga primitiivne, aga seda mul vaja oligi. Mul oli Kangast ja Nööbist soetatud 80 cm tviidinimelist kangast, millest pidi alguses pliiatsseelik saama, aga otsustasin siiski A-lõikelise mini kasuks. Vooder pidi tulema lõbus kollane. Õmblemistööd alustasin voodririide sulatamisega triikraua külge. Täiesti loll olen ikka, maivõi. Unustasin lihtsalt kuumust vähemaks panna ja hooletus ees, õnnetus taga! Kurat, kaks tundi kaapisin seda. Vahepeal sai veel sooda otsa. Selles mõttes tore, et puhastamisel sain abi omaenda blogist, kuna sulatasin kunagi liimiriide triikraua külge ja see tuli soodameetodil väga lihtsalt ära. Seekord läks puhastamine vaevaliselt ja vandumisele vaatamata ei saanudki ma kõike päriselt ära. Olin veidi nördinud, saades aru, kui võimatu on triikrauata õmblema hakata :( Lõpuks andsin alla ja proovisin, kas läbi pressimislapi õnnestub edasi toimetada ja õnnestuski. Edasi ei olegi õieti midagi rääkida, sest seelik oli lihtne õmmelda, kuigi pean häbiga tunnistama oma suutmatust värvlit täpselt õmmelda. Alati üks rist ja viletsus sellega. Midagi on kusagilt üle ja teisest kohast puudu, kõik on viltu jne. Vähemalt ülemine serv on luku juures okeika, seda alumist ebaõnnestumist nagunii keegi ei uuri.

Aga miks siis seelik liiga lühike tuli? Mul on mitu seletust. Esiteks oligi lõige jumalast lühike ja läksin selle vooluga kuidagi kaasa. Mõõtsin lõike praegu uuesti üle, sest ei uskunud oma mälu, mis ütles, et värvlist allapoole oli seeliku pikkus 30 cm. Aga oligi! Kusjuures Burda on ju 168 cm pikkustele tehtud, mina olen aga ainult 158 cm. Minu seeliku lõpp-pikkus tuli 32 cm + värvel. Teine häda oli selles, et ma ei mõelnud sellele, mida ma selles seelikus pärast tegema hakkan. No näiteks treppidest käima ja saapaid jalga panema. Peegli ees seista oli sellega tõesti normaalne, aga kaua ma ikka ühe koha peal passin. Kolmandaks: eestvaade ei tundunud endale sugugi nii problemaatiline kui tagantvaade. Ilmselt sel lihtsal põhjusel, et mul on suur ahter. Oleks see kaks korda õhem, oleks tagant äkki veits pikem olnud. Vähemalt tunne oli selline.

Tänan nüüd tähelepanu eest ja loodan, et nii põhjalik mõtiskelu aitab ära hoida sarnaseid ebaõnnestumisi tulevikus.

5 thoughts on “Avameelselt seelikust

  1. Tädi Maimu

    A sa pane sinna selline mõistliku laiusega riba kahe jala vahele ja saad endale sellise ontliku välimusega püksi laadse asja?! :D
    Minu soovitus sulle et edaspidi sääraseid apsakaid vältida ja Jutat šokeerida – tee mingist odavamast kangast pikrm seelik ja võta kas iga päev või iga nädal jupp maha. Nii saad katse eksitus meetodil kindlaks teha kui lühike seelik sulle igas mõttes istub.

    Mul ikka jube hea meel et Juta terveneb ja kapist väljas on ja ennast juba mugavalt tunneb, näitab oma kaunist kõhtu sulle ja puha.

    Like

    1. Kusjuures esiteks ma mõtlesingi sellest kangast lühikesed püksid teha, aga see tundus kuidagi imelik mõte, sest käib talvel lühikeste pükstega!? Tagantjärele tundub see juba parem mõte. Aga su seeliku lühendamise idee on väga lahe! Pealegi saaks siis iga päev justkui uue seelikuga ringi käia. Panen selle kohe to-do listi!

      Ma ütlen Jutale edasi, et sa talle kaasa elad!

      Like

  2. Lenka

    Heh-heh! Jalatsitega on küll probleem, aga ehk saaks neid tõmmata jalga nt pingil istudes (kus seda ei ole, tuleb endal kokkukäiv pink kaasa võtta :D). Kui midagi aga maha kukub, siis on selle kättesaamiseks kaks võimalust: a) kükitada ülidaamilikult, jalad koos ja sirge seljaga otse alla ja napsata asi elegantse liigutusega pihku b) lasta see kellelgi teisel üles võtta, viidates oma haigele seljale või põlvedele. :)
    Aga kass on tubli – kindlasti imepehme karvaga, mmm.

    Like

    1. Oma pingiga ringikäimine oleks muidugi uus tase :D Aga kui ma nüüd tagantjärele mõtlen, siis suurim mure ei olnudki võib-olla oma tagumendi välgutamine, vaid teadmatus, kas ma seda tegin või mitte, kas peaks end halvasti tundma või mitte jne. Kuid ega ülidaamilikkus vast paha ei tee, olgu riided siivsad või mitte!

      Like

Ütle sõna sekka!

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s