Tegemistest, aga mitte eriti õmblemisest

Olen küll õmblemisega tegelenud, kuid midagi ette pole näidata. Aga kirjutan siis muudest tegemistest, et inimesed internetis jumala eest ei mõtleks, et ma niisama siin luuslanki olen löönud.

  1. Mul oli puhkus. Jesss! Sõitsin rattaga, vedelesin maal ja sõin. Käisin esimest korda elus Mutant Discol. 10-aastaselt tundus kõrvarõngaaukude tegemine eriti unistamisväärne sündmus, 15-aastaselt unistasin täisealiseks saamisest, et saaks Mutant Discol käia. Mida aeg edasi, seda vähem erutavamaks mõlemad unistused muutusid. Kõrvarõngaauke pole mul siiani, vähemalt on see diskounistus siis nüüd täidetud. Augusti lõpus on uus diskens, seal on oodata säärast muusikat. Mulle selline vokaaliga fanki tantsukas meeldib ikka rohkem kui ilma.
  2. Üleeile oli minu ja Janika lugemisblogi (blogi, FB) kaheksas sünnipäev. Kui kirjutamist alustasime, oli 2006. aasta suvi ning olime eri linnades ühe aasta ülikoolis käinud. Mina õppisin Tartus soome-ugri keeli ja Janika Tallinnas IT süsteemide arendamist. Kummalgi meist polnud oma raamatumuljeid õieti kellegagi jagada. Nii saime siis vähemalt blogiveergudel üksteisega muljetada. Kaheksa aastat on pikk aeg ja praeguseks võin öelda, et see blogi on üks parimaid asju, millele ma viimase kümne aasta jooksul oma aega olen kulutanud. Esiteks muidugi meeldib mulle kõige üle kirjalikult rohkem reflekteerida kui suuliselt. Teiseks on selgunud, et see lugemisjärgne läbimõeldud refleksioon annab lugemiselamusele väga palju juurde. Kusjuures see ei olegi eriti oluline, et mu arvustuste kvaliteet on püsivalt 7. klassi tasemel olnud (see on muide iseenesest väga loll mõte, mille ma kunagi kogemata ühele marginaalsele ajakirjale antud intervjuus välja ütlesin (ja nüüd tegin ma seda jälle)). Peale kõige selle on kirjutada lihtsalt mõnus ja mida rohkem seda teha, seda nauditavam see on.
  3. Loen praegu Mihaly Csikszentmihalyi (hehehe, mis mõnna ungari nimi) teost “Kulgemine“. Raamatukogus oli see väga ebaatraktiivsel riiulil “Psühholoogia”, kust võib peamiselt leida teoseid stiilis “Kuidas võita sõpru, saad edukaks ettevõtjaks ja langetada kaalu”. Aga olin selle teose otsa kuidagi internetis koperdanud ja seetõttu sain tõrksusest üle. Lugesin Csikszentmihalyi kasutusele võetud mõistest flow ehk kulgemine. See on olukord, mil inimene tunneb mõnusaimat naudingut, mida iseloomustab keskendumine mingile konkreetsele lõpetatavale tegevusele, mis on väljakutset pakkuv, kuid lõpule viidav. Inimene unustab aja, ruumi ja enda, ei muretse enam millegi pärast, tunneb kontrolli oma tegevuse üle. Lugesin ja tundsin ära tunde, mida kogen parematel päevadel õmmeldes (kas äkki teiegi?). Seetõttu tekkis siis huvi ka raamatuga tutvuda. Teos ei ole eneseabiraamat selles mõttes, et see on deskriptiivne, mitte preskriptiivne. Saame teada, mis on kulgemine ja millised tegurid seda soodustavad jne, kuid pole à la 12 sammu kulgemiseni jõudmiseks. Olen raamatuga umbes poole peale jõudnud ja kuigi on olnud võrdlemisi huvitav, häirib see populaarteaduslikele teostele sageli omane pealiskaudsus. Võib-olla meeldiks mulle rohkem ta raamat “Creativity“, mis samuti kulgemise mõistel põhineb. Igatahes ei tasu unistada, et ma mingeid teadusartikleid päriselt lugema hakkan.
  4. Käisin eile 20. korda verd andmas. Raske öelda, mitu karmavõlga ma 9 liitri vere eest lunastanud olen, aga midagi vast ikka. Kuigi tuleb tõdeda, et käin võimalikult tihti verd andmas ajendatuna mingist imelikust kohusetundest. Tundub kuidagi vale mitte minna, kui kellelgi seda 450 ml parasjagu rohkem vaja on kui mul. Plasma taastub 24 tunniga, vererakkude arv 3 nädalaga. Nii et pole nagu põhjust seda kiivalt endale hoida, olgugi et see vereloovutusel käimine võtab aega ja pole otseselt mõnus kogemus (kuigi ka mitte ebameeldiv).
  5. Vahel tuleb jälle hoog peale ja panen end kirja miljonile Coursera, edX või Udacity kursusele ning siis loodan, et kuskilt tekib igasse päeva 40 tundi juurde, et ma kõik need tarkused omale pähe ajada saaksin. Kogemused näitavad, et edu tagab pigem ühe kursusega tegelemine. Praegu mõtlen siin, kas proovida edX-i kursust Introduction to Linux. Mul on koduarvutis Linux, sest uuena polnud arvutis üldse operatsioonisüsteemi ja kuna ma siis palehigis üritasin programmeerimisest midagigi aru saada, oli seda parem teha Linuxi peal. Praegu olen ma neist progemisambitsioonidest loobunud, aga terminali kasutamist võiks ikkagi paremini osata. Ja üleüldse. Kuigi ma olen humanitaarpehmo nii töös kui eraelus, siis mida aeg edasi, seda enam IT-matsu võiks ma jagada, sest see annab ilmselge eelise nende ees, keda see ei huvita (aga pääsu pole kellelgi!).
  6. Ostsin millalgi osta.ee-st “Naise ja meeste ülerõivaste konstrueerimise” raamatu. Lahke müüja andis kauba peale kaasa Hermine Metusala teose “Naiste ja laste rõivaste konstrueerimine”, mis mulle ülerõivaste raamatust palju rohkem rõõmu valmistas.

    Naljakas on see, et raamatus on sellised vintage pildid, aga vintage näevad nad välja sellepärast, et teose ilmumisaasta on 1959 ja siis ainult sellised pildid olidki. Igatahes. Seoses mu gabariitide mõningase kahanemisega (kirjutan ma praegu, kui olen täna pool kilo maiustusi näost sisse ajanud) sugenes soov joonestada uus ja seekord liibuv pluusi põhilõige. Mida ma ka tegin. Keevitasin sellele isegi mingid Pattern Magicu imevoldid külge, aga sellest ei tulnud midagi välja. Ka see põhilõige üksi ei olnud eriti õnnestunud. Selja tagant oli kitsas ja rindade juurde tekkisid üles, kaenlaaugu poole suunatud diagonaalsed voldid (kõlab nagu üks FBA on soolas). See ei olnud nüüd kriitika pr Metusala aadressil, sugugi mitte. Mulle see juhend meeldis väga, aga ju ma mingi valearvestuse tegin. Tuleb uuesti proovida, aga see ei kohuta mind sugugi nii palju kui 25 tükist koosnevad Burda lõiked, millele ma tõenäoliselt full bust adjustment-i, full butt adjustment-i ja jumal teab mis adžustmendid veel tegema pean. Kuigi kas pole võimalik, et ma Burdade puhul lihtsalt vale suurusenumbri alustuseks mudimiseks ette võtan?
  7. Sattusin täna tänu Sew Mama Sew’le Fashionary otsa. Fashionary on selline märkmik, millest 20% on fashion dictionary mõistete, skeemide ja piltidega ning 80% leheküljed oma disainide visandamiseks. Joonistamisel on abiks aimatavad punktiirpiirjooned. Kuna ma ÜLDSE joonistada ei oska, tundus see lahe, samas ka natuke hale, sest ei kujuta ette, et keegi tegija sellist asja kasutaks. Võib-olla peaks parem uuesti raamatu “Drawing on the right side of the brain” ette võtma. See teos, millest ma paarkümmend lehekülge kaasa olen teinud, õpetas ajus õiged osakonnad välja ja õiged sisse lülitama, nii et ühtäkki suutsin ma maha joonistada Picasso pliiatsijoonistuse. Mina, kelle joonistamistase on sarnaselt paljude teistega jäänud toppama kuhugi 10. eluaasta kanti. Aga ma räägin sellest lähemalt, kui ma selle ükskord läbi peaksin lugema.

Sellised tegemised siis seekord. Loodan, et õmblemisvaba jauramine teid väga ära ei kurnanud.

5 thoughts on “Tegemistest, aga mitte eriti õmblemisest

  1. Ruth

    Olgu siis postitus õmblemisest või millestki muust, saan ma alati vähemalt kaks korda korralikult naerda ja seepärast ma alati Su postitusi ootan.
    Seda Kulgemist olen isegi kunagi ülikooliõpingutel kohustuslikus korras lugenud ja vedeleb nüüd teine niisama riiulil. Võibolla kunagi loen uuesti, aga eks see üks utoopia ole.
    Fashionary’st – vahepeal oli sarnane A5 formaadis sketchbook saadaval ka Apollos. Selles oli vaid riiete tehnilisi jooniseid minimaalselt ja peamiselt lihtsalt eri asendites figuurid, millele asju selga joonistada saab.
    Ahjaa – ühtki coursera ega udacity kursust ma veel lõpetada pole suuntnud, aga sügisel saab jälle proovida, sest oktoobris algab jälle uus põnev kursus (mis tõenäoliselt jääb samuti poolikuks, aga no proovib ikka).

    Like

      1. Ruth

        Selline kursus: https://www.coursera.org/course/mafash
        Mina küll midagi manageerima ei hakka ja tõenäoliselt ka täisväärtuslikult kursust ei läbi, aga teemad on huvitavad. BBC’st vaatasin ka just üht dokki, mis rääkis, mis UK’s heategevusse antud kasutatud riietest Aafrikas saab. Korralik kullaauk, sest nende riiete pealt, mida inimesed tasuta ära annavad teenitakse ikka korralikult raha pluss muud aspektid nagu nt see, et kuna Aafrikas tänu odavale teise ringi kiirmoele enam rahvariideid suurt ei kanta, siis pole neid ka võimalik enam eriti toota, sest turgu pole. Second hand suretab kultuuri seal. Igatahes jah, ahmin igaltpoolt teadmisi :P

        Like

        1. Vau, väga põnev! Enda meelest vaatasin umbes kõik pakutavad kursused läbi, aga see ei torganudki silma. Panin ka kirja, aga elame, näeme, kas õppimiseni ka jõuan. Mis teise ringi riietesse puutub, siis usutavasti pannakse Eestiski nende müügi pealt hea nuts tasku. Uuskasutuskeskussegi tuuakse ju niisama riideid, mille nad siis maha müüvad. Ma ei usu, et kogu tulu vaid ülalpidamiskuludeks ja palgaks läheb. Aga jah, teadmised on mõnusad :)

          Like

  2. elo

    Täitsa väärt jauramine! Nendest kursuselehekülgedest ma ei olnud kuulnudki, tekkis kohe huvi.
    See ajuraamat oli ka põnev.

    Like

Ütle sõna sekka!

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s