Kleit Tourette

Georges Gilles de la Tourette (1857–1904)
Georges Gilles de la Tourette (1857–1904)

Teate Tourette’i sündroomi? Sellega kaasnevad tahtmatud lihaste kokkutõmbed ja kontrollimatu ropendamine. Heather B kirjutas hiljuti kena postituse õmblemise varjukülgedest ning käsitles ka haigust Sewing Tourette’s. Just see tabas mind Gertie sensuaalset Wiggle Dressi õmmeldes. Annan teile nüüd ülevaate kleidi saamisloost, alustades neljapäevast ja lõpetades pühapäevaga.

Neljapäev

Ma lihtsalt pidin Kangasse ja Nööpi minema, sest ees oli kolm vaba päeva, millema õmblemisega plaanisin sisustada. Kuna Foorumi poes on palju väiksem valik, otsustasin ette võtta retke Kadaka tee kauplusse. Vanalinna tagumisest otsast on sinna matkamine igavene nuhtlus, aga mis sa teed ära. Kombineerisin siis nii, et käisin vanematel Nõmmel külas ja panin siis sealt kärmelt ajama, et bussiga enne kaheksat veel poodi jõuda. Õnnestus. Ostsin poolteist meetrit elastaaniga puuvillast satiini (14.50 eurot meeter). Tahtsin midagi muud, aga midagi ei hakanud silma. Seda kangast olin aga kunagi varemgi piielnud.

Tegelt polnud nii sinine
Tegelt polnud nii sinine

Kuna kangas oli vaja läbi pesta, ei saanud ma samal õhtul õmblema hakata. Aga mul oli mingi Uuskasutuskeskusest ostetud valge voodilina ja ma mõtlesin sellest voodri teha. Kleit, muide, pidi tulema Gertie Wiggle Dress tema kleidi Sultry Sheath kaelusega. Mõtlesin siis, et kui esiteks voodri teen, saan vaadata, kuidas see kaelaauk välja näeb ka ning seejärel otsustada, kas teha nii või mitte. Aga töönädal oli lõpuks ikka oma töö teinud ning ma ei jaksanud tol õhtul isegi voodriga midagi teha.

Reede

Kuna neljapäeval tuli rassolniku isu, veetsin reede ennelõunal 3-4 tundi leemekulpi liigutades. Pidin selleks kaks korda poes käima ja tükk aega vahtu riisuma. Tulemuseks oli viieliitrine potitäis suppi kahele inimesele.

Supp söödud (mitte kogu potitäis), õmblesin valmis voodri ja sain siis aru, et see on vist liiga paks selle põhikanga jaoks. Jäin mõtlema ja lõikasin samal ajal põhikangast kleidi välja. Välja arvatud esiosa keskmise tüki, kuna selgus, et selleks pole piisavalt riiet. Peaaaaagu oli, aga mitte päris. No mida p***et, eks ole. Kell oli umbes kolm või neli pärastlõunal ja ma ei viitsinud kuidagi kuhugi kangajahile minna. Otsustasin järgmisel päeval Foorumi Kangasse ja Nööpi minna, sest olin seal kunagi sama kangast näinud. Peale selle otsustasin osta mingi teise kanga voodri jaoks.

Laupäev

Panin äratuskella helisema ja olin juba kell üksteist nagu kõpsti Foorumis. Näitasin müüjatarile telefonist kangast tehtud fotot, mispeale ta teatas, et enam seda pole, kuna ta isiklikult oli viimase jupi nädala alguses kellelegi maha müünud. Aaaaaaarrggghhhhh! Ma ei viitsinud Kadaka teele sõita ning ostsin vaid tüki plassi õhukest puuvillast riiet voodri jaoks. Mis siis ikka, lõikusin kangajääke, kuniks sain vajaliku detaili kolmest tükist kokku õmmeldud. Ühe õmbluse juures õnnestus mustrit võrdlemisi hästi klapitada, teises kohas mitte nii väga, sest aju andis hetkeks alla. Õmblesin siis kogu põhiosa kokku. Seejärel otsustasin, et po*ui see uus vooder, aitab see linast tehtud küll. Keevitasin siis põhiosa voodriga kokku, aga nagu selgus, pidanuksid mu õlad sentimeeter kõrgemal olema, sest just nii palju ruumi laiutas kleidi ja mu õlgade vahel. Sellega seoses oli juba näha, et kogu see kleidikupatus vajub mu õlgadelt alla. Natuke õnnestus olukorda parandada, aga mitte eriti. Sain kleidi peaaegu valmis, kuid kõigest oli nii kopp ees, et ei viitsinud ma mingit alläärt või voodriga lõhikut tegema hakata. Selle asemel läksin ostsin omale kartulikrõpse ja õlut ning passisin ülejäänud õhtu Girlsi kolmandat hooaega (palju parem kui esimene ja teine minu meelest!).

Pühapäev

Läksin maale lehti riisuma ja sauna tegema, mistõttu leidsin õmblemiseks aega alles õhtul seitsme paiku. Kõik ajas jätkuvalt närvi. Lõhiku ilusti vooderdamine ei õnnestunudki, kiskusin kõik lahti ja mätsisin suvalt tagasi kinni. Kogu selle nätserdamise peale oli põhikangas kuidagi plödiks läinud ja kippus siit-sealt lainetama. Lõpuks andsin lihtsalt overlokile tuld, ei viitsinud mingeid kauneid kante kuhugi lisada. Nüüd siia kirjutades ei tundu see kõik enam sugugi nii jube, aga ausõna, õmmeldes tundusid kõik jõud minu vastu pööratud olevat. Aga kes see kuskil just kirjutaski, et see on vahel nagu sünnitamine – protsessi ajal jube, aga pärast unustad ära. Sünnitamise asjus kogemused puuduvad, aga mitmesuguste närvesöövate õmblemisprojektidega on tõesti nii olnud. Ja nüüd, armsad lugejad, pildid, mille tegime kodutänavas, kui kell oli kuus ja inimesed tulid töölt ning naabrinaine asus akna peal suitsu tegema. Publik missugune!

Päike paistis silma. Nagu näete, on kleit rinnahoidjapaela paljastanud. Kahjuks mu fotograaf selliseid asju ei märka.
Päike paistis silma. Nagu näete, on kleit rinnahoidjapaela paljastanud. Kahjuks mu fotograaf selliseid asju ei märka.
Eks see seljaosa on vist liiga avar. Igatahes on natuke liiga palju ruumi kleidi ja selja vahel.
Eks see seljaosa on vist liiga avar. Igatahes on natuke liiga palju ruumi kleidi ja selja vahel.

Valmis kleiti selga pannes sain aru, et vooder on ikka liiga paks. Kleit on justkui teoreetiliselt palava ilma kleit, aga kihid tunduvad nii paksud, et võiks lausa palav hakata (väike liialdus). Muidu iseenesest on mugav jne. Vist õmblen õlaõmbluste alla mingid asjandused, millega kleit rinnahoidjapaelte külge kinnitada. Äkki saan siis kleiti kanda nii, et midagi üleliigset ootamatult ei paljastu.

8 thoughts on “Kleit Tourette

  1. Minu meelest kõige parem õmblustuju rikkuja on see, kui avastad, et kangast on 5-10-20cm puudu. Ja kui tuju läinud, siism läheb raudpolt kõik muu ka viltu, vähemalt minul. Siis jääb või tegemata asi. Küll aga on hea näha, et Sina vähemalt oled nii kangekaelne ja teed asja lõpuni. Ma kipun pigem asja nurka viskama ja ootama õiget aega. Mis ei kipugi tulema. :D
    Iseenesest on ikka väga kena kangaga tegu ning lõikega, mis Sulle väga hästi sobib, seega loodan, et vähemalt kandes enam Tourette-i sündroom välja ei löö. :D

    Like

    1. Eks ma õmblustsoonist väljaspool katsu ikka viisakaks jääda jah :P
      Poolelijätmisega on see häda, et ma ei viitsi kunagi midagi hiljem parandama hakata. Nii et kui kohe midagi korda ei tee, pole lootustki, et selle hiljem käsile viitsin võtta. See natuke motiveerib.

      Like

        1. Aitäh. Nokkisin täna natuke veel kleidi kallal ja juba tundub tulemus ja enesetunne täitsa normaalne. Tekib tunne, et ega inimeste sünnitamine ikka nii lihtne olla saa, kui kleidi tegemine.

          Like

  2. Kusjuures selle kleidi puhul pole küll näha, et kuskilt midagi “suvalt kinni mätsitud” oleks ja selga sobib see sulle lausa valatult, aga eks ta tõesti kipub vist nii olema, et mis endale paras mötserdus töö käigus tundub (ja seetõttu ka hiljem teatava “järelmaiguga” on), ei näe kõrvaltvaatajale üldse nende piinade järgi välja, mida õmblemise käigus läbi elama pidi ja see ongi ju tegelikult lõpptulemuse juures oluline (kuigi vähemalt mina kipun seda ikka aeg-ajalt ära unustama) :)

    Like

  3. Pingback: Me Made May esimene nädal | Kohustuslik tegevusvabadus

  4. Pingback: Me Made May võidukas lõpp | Kohustuslik tegevusvabadus

Ütle sõna sekka!

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s