Teist korda õmblemisblogidest

Aasta tagasi kirjutasin kümnest õmblemisblogist, mis igapäevaselt mu tähelepanu pälvisid. Praeguseks on mõni neist juba hingusele läinud, samas on minust saanud mõne uue lugeja. Tahtsin nüüd ritta panna väikse posu teisi blogisid, mille andunud fänniks ma saanud olen, aga kuidagi võttis asi nostalgilise pöörde.

The Sew Weekly

Ma hakkasin internetis leiduvat õmblemismaailma torkima kusagil 2011. aasta kevadel või suvel. Esiteks avastasin enda jaoks vist BurdaStyle’i, aga see pidi ilmselt olema 2011. aasta lõpus või 2012. aasta alguses, kui koperdasin kuidagi sellise algatuse nagu The Sew Weekly otsa. Igal nädalal oli mingi teema, millest inspireerituna 100+ inimest endale midagi õmbles ning sellest pildi ja pisukese jutu postitas. Praeguseks näib see projekt hingusele läinud olevat, aga just seal tutvusin ma mitme blogijaga, kelle tegemisi ma siiani agaralt jälgin. Nagu internetis ikka, pole neil sellest muidugi aimugi :) Huvitavalt kombel jätsin vahepeal mõne kirjutaja jälgimise pooleli, aga olen ringiga nende juurde tagasi jõudnud. Paunnet’st ja Kazz the Spazzist kirjutasin juba eelmisel aastal, nüüd aga mõnest teisest.

Oonaballoona from Kalkatroona. Daam, kelle stiil on kirjeldatav sõnadega skisofreeniline ja funkariffic. Kõik on nii värviline, lõbus, vali ja purjus. 22-aastasena oleksin ma ehk jaksanud temaga pidutseda, praegu tundub, et ma langeks rivist välja juba peale üht tundi. Ta kirjutamisstiil paneb vahel pea ringi käima, aga mõjub väga värskendavalt, kui oled kogemata liiga palju hillitsetud nummisid lugenud (mida aeg edasi, seda vähem püüan sellistele oma aega kulutada). Loe ka intervjuud temaga blogis Stitch and Witter.

Veronica Darling. Tema blogi lugesin ma kunagi päris usinasti, aga siis sai ta lapse ja sellega seoses muutus ka blogi sisu mulle ebahuvitavaks. Nüüd vaatasin, et makramee ja muude minu jaoks igavate asjade periood on tal vist läbi saanud ja võib uuesti lugema naasta :)

Laura Mae ehk Lilacs and Lace. Blogi, mida ma aastaid tagasi lugesin, kuid enam mitte. Kirjutaja stiil on elegantne, übernaiselik ja retroromantiline. Kui ma oleks selline või tahaks selliseks saada, loeksin seda praegugi :) Kolm aastat tagasi oli seda aga väga põnev lugeda, sest enne õmblema hakkamist ei teadnud ma, et tegelikult võib tänapäevalgi 50ndate stiilis kleite kanda.

Mood Sewing Network

New Yorgis on kangapood Mood, mis valitud seltskonnale (Mood Sewing Network) iga kuu taskuraha annab, et nood omale poest kangast ostaks ja midagi ilusaks õmbleks. Siis kirjutavad nad sellest MSNi blogis ja seejärel enda omas. Neid õnnelikke on seal praegu neliteist, ma jälgin neist kolme tegemisi.

Diary of a Sewing Fanatic. Imetlusväärselt produktiivne moodne daam, kes õmmeldes peab järgima oma corporate lifestyle‘i nõudmisi ja piiranguid. Ma elan küll totaalselt teises maailmas, aga sellegipoolest on huvitav lugeda. Ta kasutab palju TNT (Tried ‘n True) lõikeid, mis on täiuslikkuseni parajaks timmitud, kuid mida detailide lisamise jms-ga varieerida saab. Kvaliteetne värk!

Male Pattern Boldness. Peter Lappin võib ju olla ainus mees, kelle õmblemisblogi ma tean (ja loen), aga minu kõigi õmblemisblogide edetabelis on ta võibolla et isegi esimesel kohal. Ta õmbleb endale, oma mehele ja alter ego Cathyle. Mulle meeldivad ta katsetused ja pidev arenemine, aga kõige toredamad on ta arutlevad postitused (vt nt sildi alt sewing and culture), mille kommentaariumid on ka tavaliselt väga huvitavad ja mõtteid tekitavad. Nende kirjutiste põhjal on mul jäänud mulje temast kui väga südamlikust inimesest. Ausalt, teeb kohe südame härdaks mõnikord. Mis mulle veel selle blogi juures meeldib on selle New Yorgi kesksus. Sageli on kohe tunda sellist suurlinna hõngu. Kuna ma seal ära käimisest alles unistan, on seda kõike põnev lugeda ja tunda.

Ginger Makes. Tema blogi olen ma vaid paar kuud lugenud ja ega ta väga tihti ei kirjuta, aga huvitav on sellegipoolest. sest minu meelest õmbleb ta selliseid realistlikke ja väga kantavaid riideid.

Teised toredad

Closet Case Files. Moodne noor daam Kanadast, kes kogus kuulsust oma Bombshell Swimsuitiga.

House of Pinheiro. Suurbritanniasse kolinud sihvakas brasiillanna. Mulle meeldivad ta kleidid, mille seelikuosa ei ole puhvis, sest liiga sageli tahan ma endale puhvis seelikuid õmmelda, ainult selleks, et lõpuks nentida nõukaaegse õmblemisõpiku õpetussõnu kloššseelik sobib vaid saledale figuurile (kõnealune blogija muidugi kuulub nende saledate hulka).

Did you make that? Karen kirjutab nii õmblemisest kui ka kudumisest ning vahel postitab pilte oma võrdlemisi armsast koerast. Mulle meeldis Kareni kolumn The Guardianis, kahju, et sellega juba mõnda aega schluss on.

Blogid, mida ma alles hakkasin lugema, mistõttu ei oska neid eriti kommenteerida

Mokosha – Catherine Daze – Sallie Oh – Dolly Clackett

PS Olen täheldamas, et enim meeldivad mulle äärmustesse kalduvad blogid – esiteks need, kelle keha ja stiil meenutab enim mu enda oma ((heas mõttes) püknilised kleidikandjad) ja teiseks need, kel minuga eriti midagi ühist ei näi olevat (sihvakad püksikandjad või androgüünid).

PPS Tegelikult pean ma praegu artiklit kirjutama (kohustus, mille endale suurima rõõmuga võtsin), aga nüüd kulutasin kaks tundi selle postituse kirjutamise peale. Sellega seoses pean ma kuni 1. aprillini õmblusmasinast eemale hoidma ja selle kirjatööga tegelema. Samas muidugi motivatsioon kiiresti kirjutamiseks.

PPPS Kes teab toredaid saksa- või ungarikeelseid õmblemisblogisid, andku kommentaarides teada. Loeksin hea meelega.

3 thoughts on “Teist korda õmblemisblogidest

  1. Pingback: Õmblemisblogidest | Kohustuslik tegevusvabadus

Ütle sõna sekka!

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s