Maa peale tagasi tulek

 

Et kõik ausalt ära rääkida jne, siis Janika tahtis omale Wiggle Dressi ja mina tahtsin endale ta amortiseerunud fotokat, mis on parem kui minu amortiseerumata fotokas. Kõik klappis. Nii ta siis tõi mulle paar meetrit polüestrit õmblusproovi jaoks. Lõikasin ta valvsa pilgu all tükid välja ja juhtumisi jäi sellest oma meetri jagu kangast üle. Janika oleks selle ilmselt lihtsalt minema visanud, ma aga lunisin selle omale ja lõikasin sellest kohe ühe Datura välja. Südametunnistus ei lubanud seda kohe valmis teha, sest Janika kleit oli ikkagi prioriteetsem.

Olin talle enne selga proovinud oma number 8 suuruses poollagunenud kleiti, aga see oli natuke kitsas. Selle polüestermuslini tegin seetõttu number 10. Selga proovides selgus, et see on õlgade kandist ja puusast lai. Nööpnõelusin siis kleiti kitsamaks, aga kõik oli kuidagi imelik. Kõik oli lausa nii imelik, et esiosa ja seljaosa varrukatükkide 7-sentimeetrine erinevus oli muu kõrval köömes.

Siin olen ma ilmselt midagi kiskunud või venitanud, et see käepealne õmblus nii jube on. Aga too vertikaalne õmblus lotendas nii mis hirmus. Selle ümbertegemine oleks küll tähendanud ka õlaõmbluste muutmist ja seda ma too õhtu ei viitsinud.

Sundisin teda veel uuesti seda nr 8 kleiti selga ajama ja huvitaval kombel paistis, justkui saaks täiusliku kleidi, kui kokku õmmelda nr 10 seljaosa ja nr 8 esiosa. Aga nii vist ei tehta? Tundub kuidagi eriti vale lähenemine. Igatahes tõi see jändamine mind maa peale tagasi. Oleks ikka mõistlik oma liistude ehk endale õmblemise juurde jääda.

Niisiis jäi see projekt tol õhtul pooleli ja Janika läks koju ära. Aga siis asusin mina oma Datura kallale. Tegin jälle nr 40, kuigi oleks vist pidanud viitsima nr 38+FBA või lihtsalt keskel kitsama nr 40 teha. Praegu on tunne, nagu võiksin pluusi all kõhukotti kanda ja keegi ei saaks arugi. See riie on ka üsna puisepoolne, ilmselt mingi kergem ja õhem kangas teeks asja paremaks.

Kanti ei hakanud sellest polüestrist tegema, sest seda oli niisamagi võimatu triikida. Leidsin mingi musta värvi valmiskandi ja uhasin selle kaelakaarde ja allserva. Seekord tuli kandi õmblemine juba paremini välja (osaliselt tänu paberi kasutamisele), aga arenguruumi on küll ja veel.

Tere, täna on esmaspäev ja kell on 23.00 ja see on ainus nägu, mida ma jaksan sellisel ajal teha.

Mul oli tööl vahepeal hirmus inspiratsiooniikaldus ja ma tundsin, kuidas see mu vabatahtlikku tegevust pärsib. Päris vastik. Kuid praegu tunduvad asjad paremini minevat ja loodetavasti tuleb varsti päev, mil on aega Kangasse ja Nööpi minna. Oi, kus ma alles siis teen midagi läbimõeldut ja ilusat!

4 thoughts on “Maa peale tagasi tulek

  1. Tädi Maimu

    Esiteks, mine too õuest üks korralik vits nimg aseta see kuskile nähtavasse kohta.

    Jaanikale nii palju, et polüester ei kõlba kohe kindlasti proovi tüki õmblemiseks!

    Esta, üheksa korda mõõda, üks kord lõika! Jaanikalt tuleks korralikud mõõdud võtta ja siis see paber lõige üle kontrollida. Äkki oleks siiski see nr8 lõige sobinud kui veits juurde anda? Ja esikeskjoon ning vööjoon tuleks ikkagist ära märkida maketile! Ai ai ai! Vitsu tüdruk!

    Ok nüüd ma ole piisavalt riielnud. Tooge poest heleda tooniga hea ja jäik puuvillane riie, sinna saab kõik ilusti kenasti pastakaga peale märkida ja siis hiljem kenasti paber lõikele üle kanda!
    Ps kangas ei tohiks olla väga paks.

    Like

    1. Mnjaa, sul on valusalt õigus :) Loodetavasti on mul nädala lõpuks värsket indu sellega tegelemiseks, sest praegu see üheksa korda mõõtmine eriti ei eruta.

      Like

Ütle sõna sekka!

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s