Esimene iseõmmeldud püksipaar

Need ei läigi tegelikult üldse, välk teeb trikke.
Vasaku jala sammuõmblus kisub ettepoole, kuigi lõikasin kõik täiesti õiges suunas välja ja mu jalad pole ka teab mis kõverad.

Konstrueerisin ja õmblesin siis õmblusringis teksapüksid. Alguses tegin pükste põhilõike, siis muundasin selle teksade lõikeks. Tahtsin küll alt laienevaid, aga selgus, et riiet oli liiga vähe. Tegelikult oli riiet isegi kitsaste teksade jaoks liiga vähe, mistõttu pidin värvli sisemise poole samast riidest tegema, millest taskukotid. Tagantjärele oli see tegelikult päris hea mõte, sest niigi oli raske läbi kõigi nende teksakihtide õmmelda. Õmblusringis on teksariide õmblemiseks eraldi masin, mille presstalla alla mahub küll üsna mitu kihti, aga mis on üliplastmassine ja seetõttu nii kerge, et kipub õmmeldes laua peal liikuma.

Konstrueerimise juures oli mõnda otsust raske teha. Kui sügav tasku on ilus? Kui lai tasku teha? Kui lai teha värvel? Mitu cm peaks olema püksisääre alumise otsa ümbermõõt? Kuhu paigutada tagataskud? Jne. Kuigi need otsused lõpuks siiski tehtud sain, muutus asjade seis õmblemise käigus, sest polnud ju enne seda lõiget kasutanud ja nii selgus, et pidin näiteks küljeõmblustest nii palju kokku võtma, et esitaskud läksid sellest tuntavalt väiksemaks. Praegu saan napilt käed taskusse panna. Koomale tõmbasin ka toda õmblus tagumiku keskel ja sellest ajendatuna tuli taskud ümber paigutada. Kui nüüd lõpuks täitsa valmis püksid jalga ajasin, sain aru, et värvel on ikka liiga kõrge.

Kui midagi teksade peal kanda, pole sellest lugu, aga kui mitte, siis näeb see päris jube välja. Vähemalt pole muffin top‘i!

Sellega on seotud ka probleem tagumise värvli osaga. Mul oleks nagu kummipael sinna sisse aetud. Tegelikult olin ilmselt ebatäpne, kui värvli alumist osa pealmise osa külge õmblesin. Tagant vaadates näeb kogu kupatus natuke naljakas välja, sest poepüksid ei too tagumiku hiiglaslikkust kuidagi sedaviisi esile.

Õmblemine oli iseenesest lihtne, aga ma ei ole veel eriti kindla käega ja seepärast tulid tepingud üsna sinka-vonka. Aga ma otsustasin end mitte halvasti tunda, sest lõppude lõpuks on need esimesed püksid, mis ma elus õmmelnud olen ja ma tegin ise selle lõike ja see on juba minu meelest päris suur asi.

Niisiis disaini ja kvaliteedi mõttes ma veel MiNU teksadele arvatavasti konkurentsi ei paku, aga algus on tehtud!

2 thoughts on “Esimene iseõmmeldud püksipaar

  1. Kuna olid ajad, mil ma teksapükse viskasin valmis rohkem kui mõni väike vabrik. Trükkisin ja teppisin ja neetisin nigu hull! Siit tarkusetera ammune – ära iial pane paika-tee valmis ühtegi taskut enne proovi. Esimeste, sissetöödeldud taskute väljalõige jäta tegemata, lõika nagu taskuta püksid ja pärast proovi alles tee see tasku väljalõige. Minu klassikaline teksavärvel oli 4cm.
    Tagumised taskud võiks tiba veelgi suunaga küljeõmbluste poole olla. Aga muidu väga tubli! :)

    Like

    1. See on küll hea mõte – esimese hooga taskute väljalõige tegemata jätta. Kui kunagi saabub päev, mil ma uuesti pükse õmmelda viitsin, teen kindlasti nii :)

      Like

Ütle sõna sekka!

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s