Üliimepehme leedrimarjakleit


OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Mis: Deer & Doe Sureau (eesti k leedrimari) kleit. Tähelepanelik lugeja teab, et sama lõike järgi on kleidi teinud ka Janika.

Millest: Põhikangas on rubriigist “kirju puuvillane”, seelikuosa vooderdasin imemõnusa pehme, aga libeda materjaliga. Mõlemad sain Abakhanist ja mõlemad on tõesti nii pehmed, et kes seda kleiti kord katsub, see enam järele jätta ei saa. Külje peale panin 45 cm peitluku, mille pidin küll 5 cm lühemaks tegema.

Suurus: 40

Aega läks: Laupäeva õhtu ja viis tundi pühapäevast.

Raha läks: Kirju puuvillane maksis umbes 8 eurot, libe vooder võib-olla 3 ja lukk umbes 80 senti. Nii et kokku ligi 12 eurot. Lõike laenasin Janikalt, nii et selle eest ei pidanud maksma (isegi selle eest ei pidanud maksma, et Janika laupäeva õhtul juhendist mitu pilti tegi ja need mulle saatis!).

Hea: Kuna olin mõistlik ja tubli, õmblesin seelikuosale voodri. Tänu sellele on kleit soojem, kuid ei jää samas sukkade külge kinni. Üleüldse üsna mõistlik kleit – ei mingeid ekstravagantsusi, ainult pehmus ja mugavus. Värskelt pärast kleidi valmimist käisin sellega rongiga sõitmas ja oma vanemaid külastamas, homme panen tööle selga. Normaalne!

Halb: Kleit näeb seest üsna kole välja, sest ma ei viitsinud sellega seekord vaeva näha.

Kardan, et edaspidi, kui kleiti ikka kaua kanda tahan, pean midagi natuke nokitsema. Täpsemalt väljendudes on jutt kohast, kus vooder ühendub lukuga. Muidu õnnestus mul see luku ja voodri ühendamine päris hästi, aga 2 cm jagu on seal koledust.

Veel üks probleem on varrukatega – need on natuke pikad. Näevad välja, nagu lühikeseks jäänud pikad varrukad, mitte 3/4 pikkuses varrukad. Nende lühemaks tegemine ei tohiks just keeruline olla. aga täna ma seda küll teha ei viitsi. Ehk peale esimest pesu. Viimasena mainin asjaolu, et kleit paistab halastamatult rõhutavat mu viimase aja kaalutõusu. Vähemalt piltidelt vaatas mulle küll vastu mingi pükniline pügmee. Ehk on asi neis kroogetes? Pliiatsseelik on selles mõttes palju meelitavam.

5 thoughts on “Üliimepehme leedrimarjakleit

  1. Kui sa varrukaid lühendama hakkad – mis tundub hea mõte olevat pildilt vaadates – siis teed seda ikka ülevalt varrukakaarelt tiba maha lõigates, eks :)
    See seelikuosa vooder peaks olema kinnitatud nii, et vooder oleks asetatud vastu ihu jääva poolega vastu keha ülaosa ja siis ühendatud kleidi seelikuosa/kehaõmblusega nii, et see hargnev koledus ehk õmblusvaru jääks nende seelikuosade vahele. Luku juurest jääb eelnimetatud õmblus lahti, sealt kinnitad käsitsi …2-3cm ulatuses.
    Ja mina küll ei näe siis mingit tõusvat kaalu :) Kuna tegemist on kirju kangaga, siis tasakaalustaks seda kirjusust äkki peenike (nahk)vöö taljejoonel. See oleks nagu konkreetne joon selles marjapõõsas, mis teeb visuaalselt ka taljele head.

    Like

  2. Hmm, seda ma küll kuulda ei lootnud, et ma varrukakaart lõikuma pean hakkama. Kuigi kui järele mõelda, siis vabavarre puudumise tõttu on mul varrukakaart isegi lihtsam õmmelda, kui need varrukaotsi. Eks tuleb end kokku võtta.
    Vöö on hea mõte. Ja seelikuvoodri ühendamise juhised on ka geniaalsed. Aga ma ei tea, kas ma viitsin seda harutama hakata, sest see must riie oli sihuke, mis täiega vastu punnis, kui mingeid niite sealt välja kiskusin. Tean siis edaspidi vähemalt.

    Like

  3. No kas manseti lahtiharutamine, tüki maha lõikamine ja varrukasuu uuesti krookimine ja uuesti manseti otsa panemine kõlab mõistlikumalt kui varrukas maha, ühtlaselt näit. 3cm maha lõigata ja varrukas tagasi otsa? Viimane tundub nagu aegavõitvam iga kell.
    Ausalt öeldes ei saa ma aru, mis vabavart sa siin kogu aeg taga nutad? Selliseid varrukasuid tuleb õmmelda nii, et sa õmbled nagu toru seest. Kui sul on näiteks mansetti pealt tikkida vaja, siis keerad varruka pahempidi ja asetad selle toru/manseti sisekülje serva masina talla alla ja õmbled/tepid sealt seestpoolt nagu ludin :)

    Like

  4. Ausalt öeldes kuidagi targutav ja õiendav kommentaar tuli viimane. Ei saagi aru, kuda see juhtus… Kuigi jutt täitsa õige, aga toon pole suurem asi :)

    Like

  5. Ehehehee, pole hullu :) Ma olen õmmelnud toru seest küll, aga vahel kipub see õmmeldud osa kuidagi masina külge takerduma ja siis tundub, et raudselt see vabavars teeks kõik heaks. Kuigi ilmselt päris nii lihtne see pole, vaevalt kõik selle varre ümbergi ulatuks jne. Aga ma ka arenen, juba tunnen, et mida aeg edasi, seda vähem tahaks viriseda :P

    Like

Ütle sõna sekka!

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s