Ambitsioonikas õmblemisplaan: sügismantel

Nonii, ma otsustasin omale sügismantli õmmelda. Esiteks on mul sügismantlit vaja, teiseks leidsin Abakhanist eriti kauni ruudulise villaseguse kanga ja kolmandaks tundub, et mantlit võiks olla huvitav ja arendav õmmelda. Pealegi pole selle valmissaamisega kiire, mistõttu raatsin sellele ehk rohkem aega ja vaeva kulutada kui mõnele lihtlabasele kleidile. Lõikeks valisin Simplicity 1197, sest see oli mul olemas ja see tundus võrdlemisi lihtne. Kahjuks on see lõige venekeelsest ajakirjast ja kuigi juhend sisaldab mõnda piltigi, jääb selle sõnaline osa mulle suuresti arusaamatuks.

simplicity1197Siin on eelnevalt kiidetud kangas. Ostsin ka vatiini ja liimiriide, voodrit ei suutnud valida ja ega poes saadaval olnud värvid polnud ka eriti kiita. Nööpe pole samuti veel ostetud.

See ruuduline kangas on 70% vill ja 30% nailon (vist). Meeter maksis Abakhanist 35.50, aga oli 70% alla hinnatud, juhuu!

Mis siis edasi?

  1. Läbi töötada palitu õmblemisega seotud peatükid Liivia Kivilo raamatust “Õmblemine”. Mul pole nimelt õrna aimugi, mis järjekorras õmmelda, kui suured peaksid olema õmblusvarud, mida mille külge millises järjekorras õmmelda jne.
  2. Guugeldada ohjeldamatult ja uurida vajalikke nippe ja trikke.
  3. Harjutada sisselõigatava tasku ja riidega äärestatava nööpaugu õmblemist.
  4. Võtta lõige ja õmmelda proovimudel. Otsustada varrukate ja mantli pikkus.
  5. Teha lõikele vajalikud muudatused.
  6. Asuda õmblema!

Mis mulle muret valmistab?

  • Kas ma oskan kangast õigesti eeltöödelda, st pressida enne väljalõikamist?
  • Kas ma oskan vatiini õiges suuruses välja lõigata ja õigesti kuhugi kinni õmmelda?
  • Kas vatineerida ka varrukad? Ma arvan, et pigem jah, aga ma ei ole päris kindel.
  • Kas ma saan hakkama???

Nii et hoidke pöialt, eks, ja kel on hüva nõu anda, andku!

Triibuline kleit

Kleit Opale raamatust “Grains de Couture”

Olen juba nii palju kleite õmmelnud, et mõni kleit näeb välja, nagu otse tehasest tulnud. Mitte kvaliteetse väljanägemise pärast, vaid seetõttu, et see meenutab kangesti mingit kleiti, mis mul juba olemas on, aga värv või mingi detail on erinev. Näiteks tänane kleit on nagu too ontlik hall kleit, mille mullu sügisel õmblesin. Mõlemad on linasesegusest kangast ja triibulised, ainult et üks on varrukateta punase-valgekirju ja teine varrukatega musta-hallikirju. Enne, kui ära unustan, panen siia enda tarbeks kirja paar asja, mida järgmisel korral sama lõike järgi õmmeldes silmas pidada. Olen selle lõike järgi nüüd kolm kleiti õmmelnud, aga iga kord olen avastanud mõne asja, mille järgmisel korral teistmoodi teha võiks.

  • Enne nöörkantide õmblemist tuleb krae kaeluse külge traageldada.
  • Pean siluma ülemise esiosa külgi, sest praegu olid need kuidagi täiesti ebasirged (ilmselt seoses teostatud FBA-ga).
  • 150 cm laiust kangast on varrukateta versiooni jaoks vaja 160 cm, sest kui kangast on poolteist meetrit (nagu ma tavaliselt kipun kangast ostma), tuleb kleit paar sentimeetrit liiga lühike. Talutavalt lühem, aga volte arvesse võttes tundub mulle, et põlved võiksid pooleldi kaetud olla. Pole kuidagi selline kintsu paljastamiseks mõeldud tegumood. Seekord pidin ka nii tegema, et overlokitasin allääre ja pöörasin siis 2,5 cm ära, sest rohkem ei raatsinud lühemaks teha.
  • Mõelda, kas varrukateta versiooni tehes on võimalik käeaugu kandid ühendada kaelakaare kandiga. Jääks käeaugud äkki ilusamad.
  • Mõelda välja, kuidas vähendada liigseid kihte kaelakaarel, sest praegu on seal liialt igasugust jura (nöörkandid, krae, kant jne) ja seetõttu on serva raske ilusaks pressida jne.
  • Kaaluda sama lõiget sellise kleidi tegemiseks, mille lukk on selja keskel, sest küljel olevat lukku on ilgelt nõme kinni tõmmata.

Sellest punasevalgekirjust kangast mõtlesin ma alguses tegelikult püksid õmmelda. Ma ei teagi, miks. Võibolla otsisin lihtsalt põhjust, miks see kangas tingimata ära osta. Igatahes sai kiiresti selgeks, et pükse õmmeldes oleks tulemuseks midagi pidžaamalaadset. Selles mõttes tundus kleit turvalisem valik. Kuna ma polnud juba ligi kolm kuud ühtegi kleiti õmmelnud, mõtlesin turvalisust maksimeerida ja valisin lõike raamatust “Grains de Couture”. (Valikul mängis rolli ka asjaolu, et millegipärast hakkas sama lõike järgi õmmeldud halli kleidi postitus tagantjärele Facebookis palju tähelepanu saama, mis tuletas mulle meelde, et tõesti, tegu on hea lõikega.) Olgugi et kogemused on juba näidanud. et linasest pole mõtet seda kleidi õmmelda, sest kes see viitsib seda iga kord pärast pesu kakskümend korda triikida. Vähemalt pole tänasel versioonil varrukaid.

Lõikasin siis kenasti kõik tükid välja, aga õmblema asudes hakkas masin näkku panema. Niidipinge reguleerimise ketastega oli mingi jama – need lihtsalt ei pingutanud enam midagi. Seda on ka enne juhtunud. Tookord pidin masina parandusse viima, seekord üritasime oma jõududega hakkama saada, aga tulutult. Nii et tulebki parandusse viia. Ilge tüütus, kui autot pole ja masin kaalub 12 kilo. Peale selle tuleb paranduse eest maksta, aga ma olin eelmisel kuul haiguslehel ja iga tööl käiv inimene teab, kuidas see eelarvele mõjub. Niisiis lükkasin selle esialgu edasi ja laenasin hoopis ema Huskystari. Koliseb teine hästi plastmassiselt, aga muidu pole viga. Pealegi on see minu õmblusmasinast palju aeglasem. See omadus kulus aga marjaks ära kleidi seljaauke õmmeldes. Muidu kipub mul selliste sõõride õmblemine ikka veidi vildakalt välja tulema, seekord läks aga päris kenasti. Samuti teeb Huskystar üheetapilisi nööpauke – täielik issanda õnnistus, kui muidu enda masina eriti käkkide neljaetapiliste aukudega harjunud olla. Nööpauku tegin seepärast, et õmblesin seelikuosa ülemise õmblusvaru külge ripspaela ja selle ühesse otsa nööbi ja teise nööpaugu. Suurte voltidega seelikuosa kipub muidu seda õmblust ühes ja teises suunas välja venitama ja mulle tundus, et see waist stay võiks aidata. Eks paista.

Muide, õmblemise käigus läks mul kaks korda nõel katki. Tavaliselt käib see nii, et nõel murdub ühest kohast ja nõela alumine osa jääb siis niidi külge tolknema. Eile läks ühel korral aga nõel kahest kohast katki ja see keskmine tükk lendas mulle näkku ja jäi pidama nina küljele, vasakust silmast sentimeetri kaugusele. OMG. Mis siis, et mu vasak silm üsna kasutu on, mõte nõelatüki silmalendamisest tundub ikka päris võigas. Hakka või päikseprillidega õmblema (sest tavalisi mul pole). Olen alati imestanud, et pole siiani kuulnud, et keegi õmmeldes silmavigastust pole saanud.

PS Tegime seekord pilte Rahvusraamatukogu taga, Õllepruuli ja Tuvi tänava kandis. Minu meelest üks ilusamaid kante Tallinnas! Kuigi Läti saatkonna värava vahelt nägime rotti jooksmas. See oli päris rõve, kuigi huvitav!

PPS Pole ammu Jutast pilte postitanud. Siin on üks.

Liikumist võimaldavad püksid



Kangas: elastaaniga teksa
Lõige: pükste lõige raamatust “Gertie Sews Vintage Casual”
Pudi-padi: peitlukk
Ajakulu: paar päeva
Esimest korda kandsin: pole nendega veel kusagil käinud
Kas kannaks edaspidigi? Tõenäoliselt jah
Hind kokku: umbes 9 eurot

Eelmine paar sama lõike järgi õmmeldud pükse istusid küll hästi, kuid olid veidi väikesed. Nende teadmistega asusin sama lõike järgi uut paari õmblema, et mul oleks ka sellised püksid, mida kandes saab kingi jalga panna ja pikemaid samme teha. Esiteks valisin venivama kanga ja teiseks suurendasin natuke õmblusvarusid. Pärast muidugi selgus, et õmblusvarusid polekski vist pidanud suurendama. Esiosa tundub jalgevahe kandis kuidagi lotendavat, aga võibolla ma lihtsalt ei tea, kui palju seal kangast peaks olema.

Midagi läks mul ka sel korral valesti, et küljeõmblused põlvest alates veidi viltu hoiavad, aga internetis selle kohta lugedes selgus, et see kõik on nii keeruline, et isegi ei viitsi üritada sellest aru saada. Ei ole midagi nii lihtne, et ultusääred vastamisi ja kõik töötab. Aga see selleks, mul üsna ükskõik. Kui tihti ma ikka pükse õmblen ja selle probleemi pärast muretsema pean. (Kuigi võibolla edaspidi isegi õmblen tihemini, sest mul ei mahu kleidid enam kappi ära. Ausalt. See osa riidekapist, mis on mõeldud riidepuudel riiete hoidmiseks, on üsna täis. Samas riiulitel on ruumi üsna palju, sest olen kottide viisi hilpe Uuskasutuskeskusse viinud.)

Ah, üldiselt normaalsed püksid, kannatab käia küll sellistega. Ainult kuidagi matsakas tunne on nendes. Selline mammilik. Õõh. Ei saa muidugi välistada, et ma näengi selline välja, nagu ma end nendes tunnen.

PS Neid eelmisi pükse olen kõigele vaatamata paaril korral kandnud, kuigi iga kord olen mõttes läbi mänginud stsenaariumi, mille järgi püksitagumik katki käriseb. Tavaliselt on tundunud, et olukorra võiks päästa kampsuni ümber kere sidumine. Õnneks pole selleks seni vajadust tekkinud.

Vaadake neid sissevõtteid pükste tagumisel poolel. Üks on nähtavalt valkjas. See on vist seletatav teksakanga ebakvaliteetsusega? Kui kaks tükki kokku õmblesin ja siis õmblust sikutasin, tulid paremal poolel nähtavale muidu pahemale poole jäävad valgemad kiud. Mitte eriti normaalne seletus, aga saate aru küll. Igatahes tundus kahtlane, aga ju mõne korra ikka kanda saab. Siin pildil on ka natuke näha mu väike ebaõnnestumine värvliga. Jäi teine kuidagi laperdama. Ei tea, kas venitasin selle välja või mis.

Vaadake neid sissevõtteid pükste tagumisel poolel. Üks on nähtavalt valkjas. See on vist seletatav teksakanga ebakvaliteetsusega? Kui kaks tükki kokku õmblesin ja siis õmblust sikutasin, tulid paremal poolel nähtavale muidu pahemale poole jäävad valgemad kiud. Mitte eriti normaalne seletus, aga saate aru küll. Igatahes tundus kahtlane, aga ju mõne korra ikka kanda saab. Siin pildil on ka natuke näha mu väike ebaõnnestumine värvliga. Jäi teine kuidagi laperdama. Ei tea, kas venitasin selle välja või mis.

Nende eelmiste pükstega pole ma küll julgenud nii joosta

Nende eelmiste pükstega pole ma küll julgenud nii joosta

Must linane pluus

Kangas: linane
Lõige: pluus Sculpture, Ottobre 2/2105
Pudi-padi:
Ajakulu: poolteist tundi (!!!)
Esimest korda kandsin: käisin ämmal-äial külas
Kas kannaks edaspidigi? jaa
Hind kokku: 9.20 eurot

Tegelikult tahtsin ma õmmelda linaseid pükse, aga ma ei suutnud poes otsustada, milline linane selleks sobiks. Kõik tundusid liiga läbipaistvad. Nii et otsustasin hoopis drapeeringutega (või voltidega?) pluusi kasuks. Pluus on, nagu näha, kotjas ja primitiivne, aga ma arvasin, et vast kuluks ära üks musta värvi riidetükk, mis ehk teiste rõivastegagi kokku võiks sobida. Pealegi oli seda imelihtne õmmelda, eriti kui ignoreerida ajakirjas olnud juhendit, mille kandi õmblemise osa mulle veidi segaseks jäi. Kaeluse esiosa ja varrukasuud on kaks korda 5 mm jagu sisse pööratud ja kinni õmmeldud. Kaeluse seljapoolses osas on diagonaalkant. Miks täpselt nii, ma ei tea, aga las ta siis olla.

Roosilised püksid

Kangas: teksa
Lõige: pükste lõige raamatust “Gertie Sews Vintage Casual”
Pudi-padi: peitlukk
Ajakulu: kaks päeva
Esimest korda kandsin: käisin poes
Kas kannaks edaspidigi? Kui kaks kilo kaalust alla võtan
Hind kokku: 25,03 eurot

Tore on pükse õmmelda. Arusaamatu, miks ma seda nii harva teen. Pärast viimast postitust otsustasin, et roosilised püksid ei ole siiski haige mõte ning asusin asja kallale. Olin juba Burdast lõike võtnud, aga siis otsustasin ikkagi Gertie pükstega õnne proovida. Olin kunagi selle lõike järgi paari proovilühkareid teinud, mistõttu teadsin, mida oodata. Näiteks et kui unustada jalgevahe ja talje vahele jäävat osa lühemaks teha, on see mulle (ootuspäraselt) pikk. Muu tundus nii enamvähem ja see on ju ometi juba päris hea tulemus arvestades seda, kui mitu muutujat on istuvate pükste valemis. Püksid, mida kohe näete, on suuruses 6. Ma ei teinud ühtegi teist muudatust peale kolmest kohast lühemaks tegemise (lõpuks võinuks sääre sentimeetri või paari jagu tegelikult pikemakski jätta). Olin hästi motiveeritud pingutama, sest vajasin väga üht eduelamust. Ma isegi traageldasin! Täitsa lõpp! Kokku traageldatud pükse peegli ees uudistades oli üllatus suur: kõik oli täiesti ideaalne! OMG! Olen seda vist korduvalt maininud, et Gertie raamatutel on küll palju vajakajäämisi, aga minu jaoks korvab kõik ta keha, mis paistab olevat sarnaste proportsioonidega kui minu oma. Näiteks seekord tuli välja, et meie tagumikel on nii mõndagi ühist. Kahtlustasin, et pean äkki selja keskelt mingi siilu jagu sisse võtma, aga midagi selllist polnud vaja teha.

Ma korraks peatungi sel lõikel endal. Need ei ole muidugi mingid tavalised tänapäevased püksid, need on vintage. Kõrge värvliga ja selja keskõmblusel oleva peitlukuga. Tegelikult värvlit otseselt polnudki, selle joonestasin ise juurde, sest tundus, et ilma selleta võib ülaosa kuidagi välja venida. Juhend ei rääkinud midagi õmbluste tugevdamisest, aga ma aimasin, et ega sellest head nahka ei tule, kui ma mõnele üksikule õmblusele lootma jään. Peitluku tõttu triikisin selja keskel olevad õmblusvarud lahku ja esimese hooga ei teadnudki, mida edasi teha. Oleks mingi kappõmbluse või miskit sellist teinud, aga kuidas ma neid õmblusvarusid koos külili triigin, kui need justkui lahku peaksid jääma? Lähenesin probleemile loovalt ja labaselt, lõigates kitsa kangariba ja õmmeldes selle kahe õmblusega pahemale poole õmblusvarude peale. Tundus asja ära ajavat. Äkki keegi oskab õpetada, kas see on ehk halb mõte ja mida ma selle asemel teha võinuksin.

Naaskem nüüd õmblemise põnevama osa juurde. Pärast traageldamist asusin siis kõike masinaga kokku uhama. Hoog oli hea, sest kõik tundus ludinal minevat. See teeb muidugi alati ettevaatlikuks, aga kogu aeg ka muretseda ei jõua (isegi mitte mina). Enne värvli õmblemist proovisin pükse. Need ei läinud poolest kintsust ülespoole. Põhjuseid oli ilmselt vähemalt kaks: esiteks oli traageldades kõik lõdvemalt ühendatud, teiseks oli luku pikkus kuidagi paar sentimeetrit kahanenud. Paar sentimeetrit lukku on aga üsna kriitilise tähtsusega, kui puusaümbermõõt on 30 cm suurem vööümbermõõdust, aga kuidagi tuleb see ahter taljeavast ju sisse pressida. Oleks see kleit, saanuks proovida teisest otsast sisenemist, aga pükstega seda võimalust ju pole. Olin üsna vihane, sest kõik õmblused olid juba tehtud, tepitud jne. Aaarghh. Alguses mõtlesin küljeõmblustest järele anda, aga ei viitsinud neid tepinguid üles harutada, pealegi poleks see lahendanud liiga lühikese luku probleemi. Siis sain aru, et õnneks ongi lihtsam lukku harutada. Suht okse ikkagi, aga mis teha. Olin juba ju selle tugevdusriba ka kuhugi sinna õmmelnud jne. Harutamisrõõmu oli mul vist kokku vähemalt kaheks kui mitte kolmeks tunniks. Aga üritasin mitte liialt ärrituda ja rahulikuks jääda. Lõpuks läksid küll püksid jalga, aga need on ikkagi kitsad. Kanga elastsust hindasin ma ka veidi üle, aga enne võtan ma kaks kilo alla kui midagi üles hakkan harutama. Nii et lõppude lõpuks ma endale uusi pükse ei saanudki. Aga ma proovin veel, sest neid oli tore õmmelda. Mul on mingit venivamat teksat, proovin järgmiseks neist teha.

Vaadake, kus küljeõmblus on. Wtf? Täiesti sääre taga. Viltu kangast välja lõigatud? Kuigi kui ma nüüd järele mõtlen, siis oli kangas natuke off grain küll (nagu viimasel ajal Kanga ja Nööbi kangastel kombeks :()

Kas sellised vurrud on ka probleem? Ma mõtlesin, et äkki niisama liigutamisest kortsus.

Kas püksid pole mitte kenasti ümber kanni? Ei ole mingit tühimikku alaselja kandis ega miskit