Mul on liiga vähe aega, et õmmelda praktilisi riideid

kleit.jpg
Kangas: Abakhanist pärit kaalupuuvill, mis võis olla müügil African wax print‘i või millegi muu sarnase nime all. Kangas on selline jäik ja naljakas
Lõige: Kleit 104 Burda 10/2016
Pudi-padi: peitlukk
Ajakulu: raske öelda, õmblesin mitme nädala jooksul lühikeste sessioonide kaupa
Esimest korda kandsin: ei ole veel kusagil käinud sellega
Kas kannaks edaspidigi: ei tea, aga võib-olla tõesti
Hind kokku: umbes 10 eurot äkki

Vaatan ja imetlen siin, kuidas Kadri järjepanu praktilisi pluuse teha vorbib. Mina ei viitsi või õieti vist isegi ei taha. Kui on vähe aega, siis tahaks teha ükskõik mida, mitte piirata end mingite kriteeriumidega, nagu näiteks kas mul õmmeldavaga üldse kuhugi minna on. Nii ongi, et ostsin nädal tagasi omale poest polüestrist ja viskoosist tehtud üliminimalistliku halli kleidi, mis näeb välja nagu liibuv pikk t-särk. Olen seda juba kolm korda kandnud ja väga rahul. Õmmelda ma selliseid tooteid aga eriti ei oska, sest käsi ei tõuse ühevärvilisi kangaid ostma. Jabur. Selle asemel õmblesin omale napaka kleidi, millel on ees suurejoonelised voldid ja veel suuremad taskud. Selja tagant näeb kleit välja üsna tavaline, külje pealt aga kummaline. Kangas on ka selline omapärane: jäik, aga samas hästi kortsuv. Roosa ja kuldse kombinatsioon pole ka just esimene värvivalik, mis mulle tavaliselt esimesena pähe tuleb.

Kena vaheldus tavaliste lõigete järgi õmblemisele. Istuvuse mõttes pole kleit aga eriti õnnestunud, sest kleidi allserv on üsna väikese ümbermõõduga, mistõttu kuigi pikki samme sellega just võtta ei saa. Isegi istuda on veidi ebamugav. Kõhu piirkonnast on kleit aga veidi lai. Ei viitsinud seda ümber hakata tegema, sest sellega oleks kaasnenud taskute ümbertegemine. Nii et mõnes mõttes üks üsna kasutu kleit, aga mis siis!

img_20161105_124158-2

IMG_20161105_124147 (2).jpgimg_20161105_124213-2

Polüestrist kleit

skeem

Siin on skeem, mis selgitab rasket olukorda, milles ma praegu olen. Kui nii jätkub, pean ma varsti poest riideid ostma nagu mingi metslane. Eelmisel aastal sain kurta, kuidas täiskoormusel kooli ja töö kõrvalt on raske leida õmblemiseks aega, nüüd olen millegipärast osa oma aega ohverdanud ka autokoolile, kusjuures koolitükid on kõik keerulisemaks läinud ja võtavad rohkem ajujõudu kui mullu. Kõige tipuks on mul viimaste kuude jooksul nii palju asju halvasti läinud, et iga kord, kui ma mõtlen “No mis järgmiseks!?”, siis see järgmine asi, mis juhtub, ongi mingi järjekordne pettumust valmistav asjaolu, äraütlev vastus või millestki ilmajäämine. Sellises situatsioonis on võrdlemisi väsitav kolmel rindel entusiastlik olla, õmblemisest rääkimata. Nii ma olengi mitut projekti alustanud, aga lõpuks kõik nurka visanud. Nõme tunne. On ju viimastel aastatel õmblemine mulle nii palju positiivseid emotsioone pakkunud, eriti rõve on sellest hüvest nüüd ilma jääda. Aga ma annan endast parima, et elu- ja õmblemisrõõm naaseks (okei, parimat ei jaksa anda, annan endast pigem tubli keskmise).

kleit1

Kangas: reljeefne polüester Kangast ja Nööbist
Lõige: kannaga kraega suvekleit ajakirjast Käsitöö (suvi 2016) (vaevalt ma selle lõike järgi kunagi päriselt kraega kleidi õmblen…)
Pudi-padi: paarkümmend sentimeetrit kummipaela
Ajakulu: kaks õhtut
Esimest korda kandsin: Endise kolleegi tundesõnasid käsitleva raamatu esitlusel (raamat on põnev ja soovitan kõigil sellega tutvuda)
Kas kannaks edaspidigi: jah
Hind kokku: umbes 15 eurot

See on üks väga lihtne kleit. Isegi lukku pole. Küll aga on varrukasuudes kummipael, sest kuidagi tahtsin ma need krookesse ajada, aga kõik ülejäänud moodused tundusid tol hetkel liiga tüütud. Nii et polegi nagu suurt midagi öelda. Kuigi materjal on 100% polüester, oli sellega päris okei terve päev tööl istuda ja siis veel sinna raamatuesitlusele minna. Ei läinud väga elektrit täis ja kortsu ei läinud vist kohe üldse mitte. Tervitatav, sest triikida on seda väga tüütu, kuna pidevalt varitseb sulamisoht.

kleit2kleit3

Festivalijärgne naftakleit

IMG_9574Kangas: polüestertrikotaaž (see on vist nagu scuba knit) Abakhanist
Lõige: kleit 116 A Burda  8/2013 + knit pencil skirt (Gertie Sews Vintage Casual)
Pudi-padi: silikoonpael
Ajakulu: paar tundi õhtul, paar tundi hommikul
Esimest korda kandsin: Uue Maailma tänavafestivalil
Kas kannaks edaspidigi: jah
Hind kokku: umbes 15 eurot

Festival läbi, kaheksa kleiti müüdud, paras aeg uue kleidi õmblemiseks! Kuna mitu nädalat tõbine olles võtsin kolm kilo alla, on tunne, nagu oleksin kuus kilo alla võtnud, mis omakorda tekitab tunde, et käes on liibuva kleidi kandmise aeg. Peale selle valdas mind tunne, et võiks uuesti ilusaid ja värvilisi riideid kandma hakata. Ju on siis asjad paremuse poole minemas, sest viimased paar nädalat olen ma peamiselt tumesiniste pükstega ringi käinud (ülevalt kummiga H&M-i püksid, mis viivad how low can I go täiesti uuele tasemele). Tahtsin vist natuke nähtamatu olla. Kuid olgu mu muredega nagu on, jätkame kleidi teemal.

Kleidi ülaosa on 116A Burda 8/2013 – lõige, mille järgi eelmiste jõulude ajal kleidi õmblesin. Provisin seda nüüd selga, tundus sutike lai ja kuna seekord kasutasin venivat trikotaaži, jätsin lihtsalt õmblusvarud lisamata. Seelikuosa on Gertie teisest raamatust pärit trikotaažseeliku lõike järgi tehtud.

Üldiselt õmblesin selle kleidi nagu jumal juhatas. Eriti midagi läbi ei mõelnud, mistõttu näiteks mõnes kohas on kangast liiga mitu kihti. Kõik allääred on tehtud siksakiga, ei viitsinud mingi topeltnõelaga mässama hakata. Õmblused on mõnes kohas üsna viltu ja pressimisele see kangas küll ei allunud. Olin valmis küljeõmblusesse lukku õmblema, aga vedas ja mul õnnestus kleit selletagi selga venitada. Nii et päris ebaprofessionaalne teostus, aga minu meelest igati efektne tulemus. Trükimuster paistab esimesel pilgul lilleline, aga tegelikult on midagi abstraktsemat. Igatahes tahtsin värvilist kleiti ja selle ma ka sain. Suvel oleks seda kleiti vist üsna võimatu kanda, sest kangas on väga umbne, aga sügisesel ajal pole sest vast nii väga lugu.

IMG_9550.JPG

IMG_9613

Kohustuslik Tegevusvabadust kolmandat korda Uue Maailma tänavafestivalil

lett

Aeg jälle sealmaal, et nädalavahetusel toimub Tallinnas Uue Maailma tänavafestival ja oleme meiegi seal oma letiga kohal. Loodan lahti saada mitmest kleidist, sest muidu ei mahu kappi uued ära, Janika, Marit ja Evelin teevad kooke ja värke ning panevad ka midagi müüki.

Kõige toredam on oma leti pidamise juures aga kohtumine kõigi külastajatega. See formaat pakub väga hea võimaluse suhelda inimestega, keda on suur rõõm näha, aga kellega tegelikult suurt midagi rääkida pole, sest pole ammu näinud / pole kunagi väga lähedased sõpsid olnudki / jne. Mulle meeldib. Tore on muidugi ka näha neid, keda ma tihti näen, aga just selliste tuttavate ja poolvõõraste ülevaatamiseks sobib oma putka pidamine väga hästi, sest pika jutu veeretamiseks pole nagunii aega ega mahti. Eelmisel aastal külastas meie boksi ka näiteks üks blogilugeja, keda ma elus enne näinud polnud ja uuris, kuidas mantli õmblemine edeneb. Päris lõbus.

Nii et astuge aga lahkelt ligi! Aadress on Koidu 76, oleme seal majast vasakul pool hoovis. Mul süda kohe igatseb üht toredat ja rõõmsat päeva, sest ma olen kolmandat nädalat samaaegselt haige ja ületöötanud (ülejäänud elumuredest ei hakka parem rääkimagi).

Seelik “Ürginstinkt”

IMG_8936.JPG

Kangas: polüestertrikotaaž Abakhanist
Lõige: Herringbone miniskirt Ottobre 5/2016
Pudi-padi: lai kumm
Ajakulu: paar tundi
Esimest korda kandsin: panin ainult pildistamise ajaks selga
Kas kannaks edaspidigi: ei tea
Hind kokku: Kangast ostsin vist 60 cm ja see oli allahinnatud, ilmselt maksis tükk umbes neli eurot, kummijupp oli vast üks euro või veidi alla selle.

No tere, armsad lugejad, üle pea kuu aja! Loodan, et vähemalt teil on hästi läinud, sest mul on vahepeal küll päris nõmedalt läinud. Õieti tahaks ma kogu suvele restarti teha, aga ei saaks muidugi kindel olla, et teisel korral veel hullemini ei lähe. Nii et on, nagu on. Õmmelnud polnud ma ka juba kuu aega, eile võtsin siis lõpuks ette ja asusin viimasest Ottobrest lihtsat kummiga seelikut tegema. Andis tunda, et pole ammu kääre käes hoidnud või juhendit lugenud. Näiteks ei lõiganud ma millegipärast passesid murdejoonel, mistõttu on ees ja taga õmblused, kus neid poleks pidanud olema. Kandmist see küll ei sega.

IMG_8940.JPG

Muidu on see päris lahe seelik, kuigi 1) hõlmikliku esiosa tõttu ei saa seda vist paksude sukkpüksteta kanda (Janikale tuletas see seelik meelde Sharon Stone’i jala üle põlve tõstmise stseeni filmist “Ürginstinkt”, sellest ka postituse pealkiri); 2) proportsioonid tunduvad minu pikkuse jaoks kuidagi valed. Võib-olla on seelik liiga pikk, ei tea, aga midagi tundub kuidagi vale. Võib-olla on see pluus ka vale pikkusega, aga polnud parasjagu midagi paremat võtta.

IMG_8942

IMG_8946