Festivalijärgne naftakleit

IMG_9574Kangas: polüestertrikotaaž (see on vist nagu scuba knit) Abakhanist
Lõige: kleit 116 A Burda  8/2013 + knit pencil skirt (Gertie Sews Vintage Casual)
Pudi-padi: silikoonpael
Ajakulu: paar tundi õhtul, paar tundi hommikul
Esimest korda kandsin: Uue Maailma tänavafestivalil
Kas kannaks edaspidigi: jah
Hind kokku: umbes 15 eurot

Festival läbi, kaheksa kleiti müüdud, paras aeg uue kleidi õmblemiseks! Kuna mitu nädalat tõbine olles võtsin kolm kilo alla, on tunne, nagu oleksin kuus kilo alla võtnud, mis omakorda tekitab tunde, et käes on liibuva kleidi kandmise aeg. Peale selle valdas mind tunne, et võiks uuesti ilusaid ja värvilisi riideid kandma hakata. Ju on siis asjad paremuse poole minemas, sest viimased paar nädalat olen ma peamiselt tumesiniste pükstega ringi käinud (ülevalt kummiga H&M-i püksid, mis viivad how low can I go täiesti uuele tasemele). Tahtsin vist natuke nähtamatu olla. Kuid olgu mu muredega nagu on, jätkame kleidi teemal.

Kleidi ülaosa on 116A Burda 8/2013 – lõige, mille järgi eelmiste jõulude ajal kleidi õmblesin. Provisin seda nüüd selga, tundus sutike lai ja kuna seekord kasutasin venivat trikotaaži, jätsin lihtsalt õmblusvarud lisamata. Seelikuosa on Gertie teisest raamatust pärit trikotaažseeliku lõike järgi tehtud.

Üldiselt õmblesin selle kleidi nagu jumal juhatas. Eriti midagi läbi ei mõelnud, mistõttu näiteks mõnes kohas on kangast liiga mitu kihti. Kõik allääred on tehtud siksakiga, ei viitsinud mingi topeltnõelaga mässama hakata. Õmblused on mõnes kohas üsna viltu ja pressimisele see kangas küll ei allunud. Olin valmis küljeõmblusesse lukku õmblema, aga vedas ja mul õnnestus kleit selletagi selga venitada. Nii et päris ebaprofessionaalne teostus, aga minu meelest igati efektne tulemus. Trükimuster paistab esimesel pilgul lilleline, aga tegelikult on midagi abstraktsemat. Igatahes tahtsin värvilist kleiti ja selle ma ka sain. Suvel oleks seda kleiti vist üsna võimatu kanda, sest kangas on väga umbne, aga sügisesel ajal pole sest vast nii väga lugu.

IMG_9550.JPG

IMG_9613

Kohustuslik Tegevusvabadust kolmandat korda Uue Maailma tänavafestivalil

lett

Aeg jälle sealmaal, et nädalavahetusel toimub Tallinnas Uue Maailma tänavafestival ja oleme meiegi seal oma letiga kohal. Loodan lahti saada mitmest kleidist, sest muidu ei mahu kappi uued ära, Janika, Marit ja Evelin teevad kooke ja värke ning panevad ka midagi müüki.

Kõige toredam on oma leti pidamise juures aga kohtumine kõigi külastajatega. See formaat pakub väga hea võimaluse suhelda inimestega, keda on suur rõõm näha, aga kellega tegelikult suurt midagi rääkida pole, sest pole ammu näinud / pole kunagi väga lähedased sõpsid olnudki / jne. Mulle meeldib. Tore on muidugi ka näha neid, keda ma tihti näen, aga just selliste tuttavate ja poolvõõraste ülevaatamiseks sobib oma putka pidamine väga hästi, sest pika jutu veeretamiseks pole nagunii aega ega mahti. Eelmisel aastal külastas meie boksi ka näiteks üks blogilugeja, keda ma elus enne näinud polnud ja uuris, kuidas mantli õmblemine edeneb. Päris lõbus.

Nii et astuge aga lahkelt ligi! Aadress on Koidu 76, oleme seal majast vasakul pool hoovis. Mul süda kohe igatseb üht toredat ja rõõmsat päeva, sest ma olen kolmandat nädalat samaaegselt haige ja ületöötanud (ülejäänud elumuredest ei hakka parem rääkimagi).

Seelik “Ürginstinkt”

IMG_8936.JPG

Kangas: polüestertrikotaaž Abakhanist
Lõige: Herringbone miniskirt Ottobre 5/2016
Pudi-padi: lai kumm
Ajakulu: paar tundi
Esimest korda kandsin: panin ainult pildistamise ajaks selga
Kas kannaks edaspidigi: ei tea
Hind kokku: Kangast ostsin vist 60 cm ja see oli allahinnatud, ilmselt maksis tükk umbes neli eurot, kummijupp oli vast üks euro või veidi alla selle.

No tere, armsad lugejad, üle pea kuu aja! Loodan, et vähemalt teil on hästi läinud, sest mul on vahepeal küll päris nõmedalt läinud. Õieti tahaks ma kogu suvele restarti teha, aga ei saaks muidugi kindel olla, et teisel korral veel hullemini ei lähe. Nii et on, nagu on. Õmmelnud polnud ma ka juba kuu aega, eile võtsin siis lõpuks ette ja asusin viimasest Ottobrest lihtsat kummiga seelikut tegema. Andis tunda, et pole ammu kääre käes hoidnud või juhendit lugenud. Näiteks ei lõiganud ma millegipärast passesid murdejoonel, mistõttu on ees ja taga õmblused, kus neid poleks pidanud olema. Kandmist see küll ei sega.

IMG_8940.JPG

Muidu on see päris lahe seelik, kuigi 1) hõlmikliku esiosa tõttu ei saa seda vist paksude sukkpüksteta kanda (Janikale tuletas see seelik meelde Sharon Stone’i jala üle põlve tõstmise stseeni filmist “Ürginstinkt”, sellest ka postituse pealkiri); 2) proportsioonid tunduvad minu pikkuse jaoks kuidagi valed. Võib-olla on seelik liiga pikk, ei tea, aga midagi tundub kuidagi vale. Võib-olla on see pluus ka vale pikkusega, aga polnud parasjagu midagi paremat võtta.

IMG_8942

IMG_8946

Kuuma ilma sitsikleit

kleit 1.jpg

Kangas: puuvillane kaalukangas Abakhanist
Lõige: Trumpet Ottobre 2/2016 (originaalis linane maksikleit)
Pudi-padi: peitlukk
Ajakulu: 8 tundi (ma ei tea, kuidas nii palju, vist õlapaelatega mässamise pärast)
Esimest korda kandsin: laupäevaõhtusel jalutuskäigul, mille võtsin ette puhtalt pildistamise eesmärgil
Kas kannaks edaspidigi: jah
Hind kokku: Kangas maksis 24.90 eurot/kg, valmis kleit kaalub 163 grammi (kaalusin köögikaaluga üle), nii et kleidile kulunud kangas võis maksta umbes 4 eurot, aga eks mul jäi hulk tükke alles ka. Pakun, et koos lukuga läks kogu värk maksma umbes 7 eurot.

Vedeles mul siin üks puuvillane kangatükk, eks sai ilusa mustri pärast ostetud, aga kui palju ühel inimesel ikka ludrisid sitsikleite vaja on. Selgus, et natuke ikka on vaja – ilmad on kole soojad olnud, aga mul polegi head kleiti, milles mõnus higistada. Õmblesin siis viimase Ottobre järgi ühe õlapaeltega kleidikese. Mul on enda meelest pigem väikesed käed, aga niipea, kui pean käsitsema mingeid kraesid, nööpe, õlapaelu või muud tillukest, tunnen, nagu mu sõrmede asemel oleksid poksikindad. Lõige nägi ette mõlemale õlale kolme õlapaela, selle variandi unustasin ma kohe heaga kiiresti ära, tegin hoopis nii, nagu sama lõike järgi ajakirjas üks topp oli tehtud, sel oli siis lihtsalt üks jämedam pael mõlema õla jaoks.

IMG_20160730_204203.jpg

Ega muud polegi midagi öelda. Iseenesest lihtne kleit ülevalt ala läbilõigetega. Olen kaalunud ka täpselt ajakirjas olevat mudelit järele teha – see on nimelt maani ja musta värvi linane kleit. Mul pole vist elus ühtegi maksikleiti olnud. Aga olen seni olnud kõhkleval seisukohal. Pealegi tundub mulle, et kõik piisavalt hästi langevad linased kangad paistavad kleidi jaoks liiga läbi. Nii et tänasel Abakhani külastusel ma linast ei soetanud, küll aga ostsin tüki kangast nimetusega “PUUVILLANE AAFRIKA”. African wax cotton vist? Kole puine on see küll, peale selle, et väga, hmm, ekspressiivse mustri ja värvigammaga. Kuniks see pesumasinas tiirutab, vaatan, kas saan täiendatud oma buduaarirõivaste kollektsiooni (praeguse seisuga seda põhimõtteliselt ei eksisteeri). Võtsin raamatukogust Käsitöö kevadnumbri, seal on Anu Kaelussoolt mitu kena asjakest. Eks paista, mis sest välja tuleb ja kuidas me neid delikaatseid asjandusi siin veergudel presenteerin.

PS Mul on natuke haige tung igasuguste asjade üle arvet pidada. Tekitab kuidagi hasarti. Täna lugesin kokku, et see lilleline kleit on ilmselt 57. või 58. kleit, mille ma elus õmmelnud olen. Avaldasin endale selle faktiga muljet ja sihin nüüd 100. kleiti!

IMG_20160730_203743_BURST005.jpg

Pluus + seelik = kleit

seenega.jpg
Mina ja seen

Kangas: õhuke elastaaniga teksariie Uuskasutuskeskusest ja sutike maasikatega puuvillast Abakhanist
Lõige: kannaga kraega suvekleit ajakirjast Käsitöö (suvi 2016) (lõike autor Piret Mellik)
Pudi-padi: peitlukk ja nööbike
Ajakulu: umbes viis tundi
Esimest korda kandsin: laupäevasel jalutuskäigul Rahumäel ja Järvel
Kas kannaks edaspidigi: vist jah
Hind kokku: äkki umbes viis eurot

Nagu juba ilmselt tähele olete pannud, õmblen ma peamiselt kleite, sest neid on kõige lihtsam kanda. Topid aga ühe asja selga ja asi vask. Seekord tegin midagi enda kohta eriti eksperimenteerivat: õmblesin kleidi, mis jätab peaaegu mulje pluusist ja seelikust. Lõige on sama, mis viimati õmmeldud kleidil, aga lõikasin selle keskelt pooleks ja kasutasin kaht kangast. Ülemine ots on maasikatega kangast, millest kord juba üritasin kleiti teha, aga siis läks kõik pekki. Kasutasin tookord välja lõigatud seljaosa ja varrukaid ning vanast seelikuosast lõikasin uue esiosa. Nii et peaaegu nagu taaskasutus! Alumine osa on samast teksalaadsest kangast, millest eelmise kleidi õmblesin. Lukk on küljel ja selleks, et peaauk piisavalt suur oleks, on kaeluses väike lõhik. Oleks pidanud kaeluse natuke suurema tegema, praegu natuke pitsitab ja kisub (nagu piltidelt selgus). Õmblesin külgedele vööjoonele ka kaks väikest aasakest vöö jaoks, aga ma ei tea, kas ma neid kunagi päriselt ka kasutama hakkan. Muidu pole kleidil viga, aga eelmine sama lõike järgi õmmeldud kleit tuli kuidagi südamelähedasem.

seisan metsas

k6nnin metsasIMG_20160723_121309.jpgIMG_20160723_121738.jpg

Save