Kuuma ilma sitsikleit

kleit 1.jpg

Kangas: puuvillane kaalukangas Abakhanist
Lõige: Trumpet Ottobre 2/2016 (originaalis linane maksikleit)
Pudi-padi: peitlukk
Ajakulu: 8 tundi (ma ei tea, kuidas nii palju, vist õlapaelatega mässamise pärast)
Esimest korda kandsin: laupäevaõhtusel jalutuskäigul, mille võtsin ette puhtalt pildistamise eesmärgil
Kas kannaks edaspidigi: jah
Hind kokku: Kangas maksis 24.90 eurot/kg, valmis kleit kaalub 163 grammi (kaalusin köögikaaluga üle), nii et kleidile kulunud kangas võis maksta umbes 4 eurot, aga eks mul jäi hulk tükke alles ka. Pakun, et koos lukuga läks kogu värk maksma umbes 7 eurot.

Vedeles mul siin üks puuvillane kangatükk, eks sai ilusa mustri pärast ostetud, aga kui palju ühel inimesel ikka ludrisid sitsikleite vaja on. Selgus, et natuke ikka on vaja – ilmad on kole soojad olnud, aga mul polegi head kleiti, milles mõnus higistada. Õmblesin siis viimase Ottobre järgi ühe õlapaeltega kleidikese. Mul on enda meelest pigem väikesed käed, aga niipea, kui pean käsitsema mingeid kraesid, nööpe, õlapaelu või muud tillukest, tunnen, nagu mu sõrmede asemel oleksid poksikindad. Lõige nägi ette mõlemale õlale kolme õlapaela, selle variandi unustasin ma kohe heaga kiiresti ära, tegin hoopis nii, nagu sama lõike järgi ajakirjas üks topp oli tehtud, sel oli siis lihtsalt üks jämedam pael mõlema õla jaoks.

IMG_20160730_204203.jpg

Ega muud polegi midagi öelda. Iseenesest lihtne kleit ülevalt ala läbilõigetega. Olen kaalunud ka täpselt ajakirjas olevat mudelit järele teha – see on nimelt maani ja musta värvi linane kleit. Mul pole vist elus ühtegi maksikleiti olnud. Aga olen seni olnud kõhkleval seisukohal. Pealegi tundub mulle, et kõik piisavalt hästi langevad linased kangad paistavad kleidi jaoks liiga läbi. Nii et tänasel Abakhani külastusel ma linast ei soetanud, küll aga ostsin tüki kangast nimetusega “PUUVILLANE AAFRIKA”. African wax cotton vist? Kole puine on see küll, peale selle, et väga, hmm, ekspressiivse mustri ja värvigammaga. Kuniks see pesumasinas tiirutab, vaatan, kas saan täiendatud oma buduaarirõivaste kollektsiooni (praeguse seisuga seda põhimõtteliselt ei eksisteeri). Võtsin raamatukogust Käsitöö kevadnumbri, seal on Anu Kaelussoolt mitu kena asjakest. Eks paista, mis sest välja tuleb ja kuidas me neid delikaatseid asjandusi siin veergudel presenteerin.

PS Mul on natuke haige tung igasuguste asjade üle arvet pidada. Tekitab kuidagi hasarti. Täna lugesin kokku, et see lilleline kleit on ilmselt 57. või 58. kleit, mille ma elus õmmelnud olen. Avaldasin endale selle faktiga muljet ja sihin nüüd 100. kleiti!

IMG_20160730_203743_BURST005.jpg

Pluus + seelik = kleit

seenega.jpg
Mina ja seen

Kangas: õhuke elastaaniga teksariie Uuskasutuskeskusest ja sutike maasikatega puuvillast Abakhanist
Lõige: kannaga kraega suvekleit ajakirjast Käsitöö (suvi 2016) (lõike autor Piret Mellik)
Pudi-padi: peitlukk ja nööbike
Ajakulu: umbes viis tundi
Esimest korda kandsin: laupäevasel jalutuskäigul Rahumäel ja Järvel
Kas kannaks edaspidigi: vist jah
Hind kokku: äkki umbes viis eurot

Nagu juba ilmselt tähele olete pannud, õmblen ma peamiselt kleite, sest neid on kõige lihtsam kanda. Topid aga ühe asja selga ja asi vask. Seekord tegin midagi enda kohta eriti eksperimenteerivat: õmblesin kleidi, mis jätab peaaegu mulje pluusist ja seelikust. Lõige on sama, mis viimati õmmeldud kleidil, aga lõikasin selle keskelt pooleks ja kasutasin kaht kangast. Ülemine ots on maasikatega kangast, millest kord juba üritasin kleiti teha, aga siis läks kõik pekki. Kasutasin tookord välja lõigatud seljaosa ja varrukaid ning vanast seelikuosast lõikasin uue esiosa. Nii et peaaegu nagu taaskasutus! Alumine osa on samast teksalaadsest kangast, millest eelmise kleidi õmblesin. Lukk on küljel ja selleks, et peaauk piisavalt suur oleks, on kaeluses väike lõhik. Oleks pidanud kaeluse natuke suurema tegema, praegu natuke pitsitab ja kisub (nagu piltidelt selgus). Õmblesin külgedele vööjoonele ka kaks väikest aasakest vöö jaoks, aga ma ei tea, kas ma neid kunagi päriselt ka kasutama hakkan. Muidu pole kleidil viga, aga eelmine sama lõike järgi õmmeldud kleit tuli kuidagi südamelähedasem.

seisan metsas

k6nnin metsasIMG_20160723_121309.jpgIMG_20160723_121738.jpg

Save

Virisemise asemel sinine kleit

Kirjutasin eile õhtul kolm pikka lõiku ajakirjast Käsitöö ja sellest, mis mulle selle ajakirja juures ei meeldi, peatudes eriti pikalt harukordselt magedal intervjuul Liisi Koiksoniga. Täna hommikul ei olnud mul enam mingit tungi neid negatiivseid tundeid väljendada, mistõttu kustutasin kogu jutu ära. Parem asun kohe ajakirja positiivsete külgede juurde. Näiteks tänavuse suvenumbri õmblemisosa on väga tore.

IMG_20160720_195001

Kangas: õhuke elastaaniga teksariie Uuskasutuskeskusest
Lõige: kannaga kraega suvekleit ajakirjast Käsitöö (suvi 2016) (lõike autor Piret Mellik)
Pudi-padi: peitlukk
Ajakulu: umbes kuus tundi
Esimest korda kandsin: Oi, see oli üks tore õhtu! Käisime Kaberneemes ja Jägala joal.
Kas kannaks edaspidigi: jah, aga pean seda natuke veel viimistlema
Hind kokku: umbes kaks (!) eurot

Tegelikult oli mul üks kena tükk puuvillast kangast väikeste maasikatega tumesinisel taustal. Tahtsin teha sellest kannaga kraega suvekleidi. Kuna ajakirja suuruste järgi on mu mõõdud 38/40-38-40/42 ja lõige oli kas suurusele 38 või 42, olin parajas kimbatuses. Lõpuks mõtlesin, et pohyolo (see inetu sõna on mulle külge hakanud Janikalt), võtan numbri 38, võrdlen selle mõõte enda konstrueeritud põhilõikega, teen muslini ja siis vaatan edasi. Kui seda nii väljendada, siis pole see muidugi mingi pohyolo, sest ma pole juba ammu sellise viitsimisega ühele lõikele lähenenud. Aga soov korralikku kleiti saada oli suur, nii et viitsimisega polnud seekord probleeme.

Lõike võtnud, sain juba peale vaadates aru, et minu keha see just üleliia ei meenuta. Võtsin välja oma põhilõike ja võrdlesin neid kaht. Olen harjunud kereosa poolteist sentimeetrit lühemaks võtma, seekord võtsin aga suisa ligi 5 cm. Joonistasin veel puusad ümaramaks ja tegin natuke rinna sissevõtteid ümber ja tulemus hakkas juba minu moodi välja nägema. Mõõtsin veel kõik üle ja siis tegin muslini, tänu millele selgus, et ülemised selja sissevõtted peaksid sügavamad olema. (Mõtlesin alati, et see probleem on mul nõgusa selja tõttu, aga alles aasta-paar tagasi sain aru, et asi võib olla hoopis suures tagumikus. Mind blown!)

Muslin tehtud, lõikasin kõik maasikakangast välja. Paraku läks midagi valesti nööbiliistu mõõtmisega ja see nägi külge õmmelduna kuidagi imelik välja. Midagi oli nihu. Lohutuseks õmblesin siis kraed, aga sellega läks ka midagi valesti. Muutusin emotsionaalseks ja otsustasin kogu krempli mõneks ajaks kõrvale panna ja tuju parendamise eesmärgil käbelt mingi lihtsa kleidi valmis õmmelda. Mõtlesin, mida teha, kui krae õmblemine hästi välja ei tule, aga kraed tahaks. Võtsin ühe õhukese teksakanga, lõikasin sama lõike järgi kleidi välja ja otsustasin proovida, mis juhtub, kui õmblen kaelakaare lõikekohase kandi paremale poolele. Juhtus selline asi, nagu allolevatel piltidel näete. Muidugi oli mul jälle täpsusega probleeme ja “krae” on seetõttu veidi lopergune, aga kui ma paar korda veel harjutan, tuleb juba paremini. Ma loodan. Kuna ma ei mõelnud eriti palju ette, tuli selja poolel luku ülemise otsa juures natuke pusserdada. Kandi kinnitamine oli nüüd ju tavapärasele vastupidine ja siis läkski midagi imelikult. Pidin sinna lõpuks kiiruga nööbi õmblema. Võib-olla teen kunagi ilusamaks selle, aga tõenäoliselt ei viitsi. Üldiselt meeldiv kleit. Üksluisuses praktiline.

IMG_20160720_195041

IMG_20160720_194920
Kortsus autos kössitamisest
IMG_20160720_194942
Tuul puhub ja moonutab kleiti

 

IMG_20160720_190207
Pootsmani suvekohvik Kaberneemes – muidu tore, aga kookide mõttes üsna ebaõnnestunud koht. See tükk rabarberikooki maksis muide kolm eurot ja see maitses täpselt nii, nagu see välja näeb – suvaliselt

IMG_20160720_194837

Praktiline jakike

IMG_20160716_202235

Kangas: tükid Kanga ja Nööbi kaalukangast, mis jäid üle selle kleidi õmblemisest, lisaks ammusel ajal Uuskasutuskeskusest ostetud tükike siidi kantide jaoks (tean, et oli siid, sest kanga nurka oli trükitud midagi sellist nagu “Silk Crepe de Chine Made in Korea”
Lõige: selle kleidiga kokku käiv jakike nimega Ornament ajakirjast Ottobre 2/2015
Pudi-padi: –
Ajakulu: umbes kaks õmblemissessiooni
Esimest korda kandsin: õmblesin selle tegelikult vist juuni alguses, nii et esimesest kandmisest on liiga kaua aega möödas, et sellest midagi mäletada
Kas kannaks edaspidigi: jah, olen kandnud juba mitmelgi puhul
Hind kokku: pakun midagi sinna 5 euro kanti

Tavaliselt, kui ma blogi jaoks pilte teen, on pilditegu ainus põhjus, miks ma koduuksest välja lähen. See tähendab, et ma olen vastavalt ette valmistunud: juuksed ära kamminud, valinud võimalikult sobivad kingad ja vajadusel muud riideesemed, riided on värskelt triigitud  jne. Päriselu on muidugi midagi teistsugust:

  • Päriselus on mu juuksur käe välja väänanud, mistõttu on mu juuksed lõikamata ja ma näen peast väga ebaesinduslik välja (ka siis, kui peaks olema meeles juukseid kammida).
  • Päriselus panen ma vahel selga riideid, mis moodustavad praktilise ansambli, aga mis ei pruugi esteetiliselt alati kõige paremini sobidagi.
  • Päriselus on mu riided sageli triikimata ja muutuvad sellesama elu käigus veel rohkem kortsulisemaks.

Tänane õmblustöö esitlus ongi selline reality check, kus näete õmmeldud asja keset päriselu. Läksin Janika ja Silveriga Kadriorgu kohvikusse. Janika seletas, kui palav õues on, ja jättis oma jope meie poole. Ma võtsin ikka jakikese kaasa ja loomulikult oli pärast teistel külmast kananahk ihul, aga minul igati mõnus soe olla.

IMG_20160716_202049
Ootan trammi
IMG_20160716_202230
Lillelised mummud moodustavad lillelise jakiga üsna kirju koosluse, aga minu meelest on päris okei, sest jakk on tagasihoidlikku värvi
IMG_20160716_202224
Liputan kantidega. Retsept ei näinud ette käeaukude ega küljeõmbluste kantimist, mistõttu ma seda ka ei teinud
IMG_20160716_202118
Jakk ei käi eest kinni ja seetõttu on kuidagi keeruline hinnata, kui lai see seljast olema peaks. On, nagu on
13694112_10154303581122346_1425626633_o
Sattusime Kadrioru staadionile, kui oli lõppemas kergejõustiku Eesti meistrivõistluste esimene võistluspäev. Saime tasuta tribüünile. Nägin jooksvat Ksenija Baltat ja intervjuud andvat Rasmus Mägi, ajee. Sellest on ikka hulk aastaid, kui ma viimati spordivõistlust kohapeal vaatasin

Muide, mul on väga harva varrukatega seoses mingid tunded, aga vot selle jaki varrukad mulle meeldivad. Neil on küünarnukkide juures väikesed sissevõtted ja need teevad varrukad kuidagi hästi mugavaks.

Laevukestega pluus

IMG_9459

Kangas: 70 cm viskoosi Abakhanist
Lõige: viskoospluusike ajakirjast Ottobre 2/2016
Pudi-padi: –
Ajakulu: paar tundi
Esimest korda kandsin: pluus pidas esimese hooga vastu alkopoe, pargi ja Speakeasy külastuse ning lauamänguõhtu
Kas kannaks edaspidigi: jah
Hind kokku: umbes 7 eurot

Kui kerglaste või kergatslike rõivaste õmblemisega mul probleeme pole, siis kergete kangastega on mul palju kehvemad lood. Hea meelega kannaks igasuguseid lendlevaid kleite ja pluusikesi, aga ma ei oska selliseid kangaid üldse õmmelda. Aga nagu ikka, tulevad oskused ainult harjutamisega, ja kuna ma proovilappe õmmelda ei taha, pean leppima koledate ludride riietega, kuni ükskord nende õmblemise käppa saan.

IMG_9479

Seekord otsustasin õmmelda hästi lihtsa konstruktsiooniga pluusinduse. Andsin endast parima, et valida võimalikult üksluine kangas, sest nagu teame: mida kirjum kangas, seda väiksem tõenäosus, et valminud riideeset ka millegagi kanda on (osaliselt seetõttu ma kleite vorbingi – neid ei pea õieti millegagi sobitama). Ühed õmmeldud püksid seisavad mul siiamaani kordagi kandmata kapis, sest 1) need on liiga kirjud, et neid millegagi kanda, 2) mul pole pluuse või särke, millega üldse midagi kanda, sest ma õmblen ainult kleite.

Kuid naastes tänase pluusikese juurde – lõigata ja õmmelda oli seda natuke tüütu (kuigi mitte väga), aga pressida oli seda viskoosi puhas lust. Triikrauaga kokku puutudes üks ütlemata sõnakuulelik kangas! Tulemus: veidi mutiliku vibe‘iga plödi pluus, mis ihu vastas päris mõnus on. Ainult et kortsu läheb kole kergesti. Igatahes on mul nüüd mõtet seelikut või pükse õmmelda, sest mul on nüüd vähemalt üks pluus, millega neid kanda.
IMG_9472

Kusjuures, üks huvitav või mitte nii huvitav tähelepanek. Õmblen sageli riideid, mis mulle küll väga meeldivad ja kuidagi südamelähedased on, aga kui ma samasuguseid riideid poes näeksin, ei pälviks nad millegagi mu tähelepanu. Imelik. See laevukestega pluus on ka selline. Kui ma seda poes näeksin, ei oskaks ma sellest midagi arvata. Aga kui ise miski valmis teha, on kuidagi teine tera…