Palju õnne, David Bowie!

Meie esimene postitus tuleb minu sulest puhtalt tänu sellele, et

1) täna on David Bowie sünnipäev,

2) see oli mul ka õhtul meeles,

3) mul on Bowie pildiga maika, mis passib kokku hiljuti valminud kolmveerandrataskloššseelikuga!

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kuid alustagem algusest. Pühade aegu käis Janikal mul külas. Pugisime kooke süüa, Janika kudus omale vaibakest ja mul oli pooleli 3/4 rataskloššseeliku tegemine (või ratasseeliku? või kloššseeliku?). Õmblemisega on mul sellised lood, et umbes poolteist aastat tagasi sain omale laenuks vändaga Singeri masina. Ega ma sellega suurt midagi peale pükste lühemaks tegemise ei teinud, sest raske oli kusagilt otsast alustada, kui midagi sest asjast ei tea. Eks pidin minagi omal ajal põhikoolis käsitöö tunnis osalema, aga see oli pigem traumaatiline kui inspireeriv kogemus. Seetõttu pidin nüüd vanast peast otsast peale hakkama. Esimesena tegin vist Colette Patternsi püksid Madeleine, sest nende lõige ei maksnud midagi ja neid oli lihtne teha. Neid olen ma ikka kandnud ka. Järgmisena tuli Burdastyle’i kleit Danielle. Samuti tasuta lõige ja üllatavalt jõukohane ka võhikule. Selle kleidiga käisin ma isegi tööl jõulupeol ja kuigi kleidi teostus andis soovida, olin ma enda üle päris uhke. Nende kahe hilbuga oli siis mul õmblemises päris algus tehtud. Ei ole must aastaga mingit ässa saanud, sest ma ei õmble pooltki nii palju kui kõik teised õmblusblogijad näivad õmblevat. Igatahes nüüd siis see seelik.

Igasuguse ratasseeliku lõike tegemine on väga lihtne, sest see koosneb ainult suurest riidelahmakast ja vöökandist (või mingist muust asjast. Ma pean eestikeelsed terminid omale ikka selgeks tegema.). Kasulik on mõõt võtta täpselt sealt, kuhu tahad, et vöökoht jääks, sest ilmselgelt hindasin ma midagi üle või ala ja tulemus on näha järgmisel pildil:

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kuna mul on lühike rümp, ei tahtnud vöökohta liiga üles teha ja suurest hirmust lasin selle liiga alla. Nüüd siis lotendab seal sedasi, aga saaks ka hullemini olla.

Igatahes siis lõige. Kui täiskloššseelik näeb laialilaotatuna välja nagu üks suur pontšik, siis 3/4 kloššseelik on nagu 3/4 pontšikut.

joonis

Netis on palju juhiseid selle tegemiseks (Google: “full circle skirt tutorial”, “3/4 circle skirt tutorial” jne), aga neist jäi mulje, nagu kõik oleks hästi lihtne, aga justkui ringjoone pikkuse arvutamiine oleks kõrgem matemaatika. Wtf. Asja iva on selles, et 3/4 kloššseeliku tegemisel võiks esiteks mõelda, milline oleks see pontšik, mille sisemise ringjoone pikkus oleks kolmandiku võrra suurem su vööümbermõõdust. Mina võtsin oma vöömõõduks 84 cm (johhaidii, praegu ütlesin oma mõõdu internetis välja! Õnneks rõhutasin, et sai ilgelt lai seelik.). 84/3+84=111,7 cm.

Edasi: milline on sellise ringi raadius, mille ringjoone pikkus on 111,7 cm? Ringjoone pikkus on teatavasti 2*pii*r, millest järeldame, et raadiuse saamiseks tuleb see 111,7 jagada 2*piiga. 111,7/6,28=17,79cm. Kui sellele otsa liita seeliku soovitud pikkus (minu puhul 48 cm), siis ongi meil olemas sellise ringi raadius, nagu meil vaja on. Ainult õmblusvarud vaja lisada ja ongi valmis. (Kusjuures nagu arvata võib, ei ole mõtet kalkapaberile tervet seelikut maalida, piisab ühest sektorist.)

Siis võtsin oma kalkapaberi ette, panin umbes 16 cm pika (17,79 miinus õmblusvaru) nööri pliiatsi külge, pliiatsivaba otsa hoidsin paberi nurgas ja siis tegin ilusa kaare. Teise kaare tegin samamoodi, aga seekord oli nööri pikkus allserva õmblusvaru tõttu 17,79+48+2. Kui see valmis joonistatud, saad juba aru, palju sul kangast vaja läheb (üsna palju). Kangale lõiget märkides tuleks kasuks arvestada lukuga, mis tuleb sinna, kus joonisel mündiroheline triip on. Luku pärast tuleb sinna õmblusvaru lisada, no näiteks sentimeeter?

Kui see välja lõigatud, tuleb välja lõigata ka vöökant, mis on sisuliselt ristkülik, mis tuleb pikuti pooleks voltida ja liimiriidega töödelda. Mul on selle etapi läbimisel alati kasu olnud 6. klassis tehtud põlle õmblemise meenutamisest. Kes oleks arvanud!

Järgmisena õmblesingi selle vöökandi külge ja alles siis luku. Oleks vist pidanud teistmoodi tegema, sest tulemus on selline:

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Nagu näha, pole vöökoht just eriti sirge. Mis siis ikka, ei viitsnud jändama hakata. Millegipärast tuleb mul seda ka tihti ette, et vööpael ei jää üldse nii lai, nagu plaanisin. Selle asemel on paremal pool üks laius ja pahemal pool teine.

Järgmisena installeerisin luku. Mõtlesin alguses osaliselt välja paistva luku panna (nagu siin), kaalusin ka poppi täiesti näha olevat lukku (nagu siin), aga need õpetused ajasid mind närvi ja lõpuks tegin sedasi tavaliselt (mina õppisin selle võtte mingist põhikooli õpikust, mis mul käepärast on, aga seda meetodit näeb ka näiteks siit).

Kuidas alläärt õigesti teha, ma ei teadnud. Konks on selles, et niisama palistama hakates oled sa peatselt silmitsi olukorraga, kus volditav riie kipub volte tekitama, sest mida sissepoole lähed, seda väiksemaks ringi ümbermõõt läheb ja seda vähem ruumi on sul suure hunniku riide äravoltimiseks. Segane lugu, aga õnneks on olemas Gertie suurepärased õpetlikud videod (esimene osa, teine osa). Idee on selles, et esimene kord keerad ära umbes sentimeetri ja õmbled servast poole sentimeetri kauguselt. Siis võtad väikesed käärid ja näksad lahtise kanga ülejäägi hästi õmbluse lähedalt ära. Seejärel pöörad uuesti ja õmbled teist korda. Niiviisi vähehaaval tehes ei jää mingeid kangahunnikuid kuhugi punnitama.

Ja saigi valmis! Triikisin ära ja läksin samal õhtul sellega külla. Kuna õmblesin selle üsna kangest teksariidest, võttis seelik eriti palju ruumi ja pidevalt oli hirm, et tõmban kuuse kummuli või ajan seelikuga serviisi laualt maha. Kõik läks õnneks.

2012-12-29 18.19.031

2012-12-29 18.18.41

Tänaseks kõik, tänan lugemast! Edaspidi teen ilusamaid jooniseid, treenin oma fotograafi ja üritan poseerima õppida. Sisu osas ei oska eriti midagi lubada, sest nõnda alguses ei ole mul täpset ettekujutust, mis sest asjast siin saab.

About these ads

4 thoughts on “Palju õnne, David Bowie!

  1. Allääres kahekordset teksakangast ringi servast ära keerata on muidugi paras närviproov. Mina toimiksin nii, et äärestaksin serva ja siis pressiksin allserva u 0,7cm ulatuses tagasi. Ja siis õmbleksin u 0,5cm kauguselt läbi. Ja jälle pressiks, kohe läbi märja riide, siis saab hää. Muideks, pressimine pea iga operatsiooni järel on eduka õmblemise A ja O! Hea raske triikraud, kust auru mehemoodi välja vurtsab on väga kena abimees siinkohal.
    Lõike ehitamine tundus ka mitme päeva töö olema! Labaseim viis mitte täisklošši tegemiseks on võtta suur paber, murda see pooleks ja sinna joonistada neljandik ovaali vaba käega. Ovaali mõõt peaks siis olema neljandik taljemõõdust. Ja siis ovaali kõrgemast tipust joonistada pika joonena all küljeõmblus. Tähtis on, et ovaali mõlemast tipust allaminevad jooned (küljeõmblus ja keskjoon) peavad olema kõverjoone suhtes täisnurga all! Ja siis joonistad sealt ovaalist mõõtes seeliku allääre vajaminevale kõrgusele. Lõikad välja. Nüüd on olemas poole seeliku lõige eksole (mitte neljandik). Seda on palju hõlpsam kangale sättida ja parema tulemuse tagab, kui see sättida nii, et lõike keskjoon jääb kangakiudude suhtes diagonaali. Nii võib seelikule kuluda vaid ca 1m kangast. Samas kui kloššiga mässamine neelab vähemalt 1,5m ja rohkem.

  2. Aitäh, Anu! Peaksin su kommentaare konspekteerima, et teinekord kohe käepärast võtta oleks. Eks ta ole, et kui ise ei tea veel, kuidas seda õmblustööd optimeerida, siis ei oska väga allikakriitiliselt suhtuda õpetustesse ja tegutsed selle järgi, mis esimesena usutav tundub. Vähemalt selline on minu kogemus.

  3. Minu teadmised on enamikus kogemusepõhised. Olen ju ka täiesti iseõppija ja ainuke abiline juhtme kokkuminekul oli Liivia Kivilo raamat “Õmblemine”. Liigsed allikad ajavad erinevate töövariantidega ilmselt hulluks, soovitan otsustamisel eelkõige enda kõhutunnet. Aja jooksul välja sõelutud lihtsaimad lahendused on ikka kõige paremad ja kiiremad. Alati võid ju minult ka küsida, kui väga sassi kammid.
    Lisaks nööpnõeltele (kõige lihtsamad peenikesed ilma plastist peata!) ja triikrauale on minu baasvarustuses sellised laialihoidvad kolmnurksete otstega harutuskäärid (või ka niidilõikamiskäärid vöib öelda, säästad harutamisel aega ja närve) ning väike metallist joonlaud (15cm pikk, asendamatu!).

Ütle sõna sekka!

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s