Teisest lühkaripaarist

Kangas: Triibuline puuvillane Kangast ja Nööbist
Lõige: Grainline Studio Maritime Shorts
Lõige aastast 2012
Pudi-padi: lukk
Ajakulu: ilgelt kaua
Esimest korda kandsin: poes kanakoibi ostmas käies
Kas kannaks edaspidigi? Ju ma ikka kannan jah
Hind kokku: 11.90

Nende pükstega oli jälle see jama, et tegemine oli üks igavene roppus, aga kui nad lõpuks valmis said, oli suurem osa ebameeldivustest ununenud. Esiteks oli vaja likvideerida kitsaskoht, mis ilmnes eelmist paari õmmeldes: püksid kiskusid kanni vahele. Tegin siis vastava ühenduskoha ruumikamaks. Pärast selgus, et püksid on liiga laiad ja võtsin sama palju hoopis kokku. Ei saa aru. Teiseks tuli klapitada triipe. Kuni kõik kahemõõtmeline püsis, polnud nagu väga vigagi.

Siis tuli hakata tükke kokku õmblema ja plödi kangast käsitsedes läks kõik veidi nihkesse. Eriti on seda näha pükste allservas: sinnamaani jõudes olin juba käegalöömismeeleolus ja tundub, et venitasin kantides kanga välja. Sellest ärme parem räägigi, kuidas ma kumera värvli triipe ülejäänud sirgemate tükkide triipudega ühildada ei osanud.

Eriline nali oli muidugi taskutega. Olin juba taskud pükste külge kinni õmmelnud, kui avastasin, et taskuklappide diagonaalsed servad on teppimata. Ei viitsinud midagi harutama hakata, õmblesin vastavad kohad lihtsalt pükste külge kinni. Ega ma neis tagataskuis nagunii midagi ei hoia.

Käisin siis nendega poes, kui selgus, et laiad püksid tõusevad samamoodi üles nagu lai seelik. Pükste eelis on aga see, et jalgevahe jääb ette ja sealt nad rohkem edasi ei tõuse. Aga mul on plaanis neid pükse nii kaua õmmelda, kuni istuvuse täiuslikuks ja õmblused sirgeks saan.

Loominguline puhkus

Sakult Männikule

Viimasel ajal veereb mul eluke sellises nõiaringis: ei suuda vara tõusta, sest läksin liiga hilja magama > jõuan tööle nii hilja, et istun seal vähemalt kella kuueni > jõuan hilja koju > jõuan hilja poodi > jõuan hilja süüa teha > pärast söömist kell 20.30-21.00 tekib tung rattaga sõitma minna, sest toas passimiseks tundub ilm liiga ilus olevat > naasen koju 23.00 > õmmelda enam ei suuda, katsun ligimesega suhelda ja raamatut lugeda > kell on 00.30 ja jälle saan liiga hilja magama. Tuleb ka ette, et rattasõidu asemel hakkan siiski õmblema, aga kui seisan silmitsi miljoni triibu mätšimisega, saab mõistus otsa ning otsustan teha seda, mida ma kindlasti oskan: rattaga sõita. Õudne! Ei taha küll olla see, kes oli trennis sel ajal, kui teised intelligentsete asjadega tegelesid, aga rattasõidust saadav endorfiinilaks on lihtsalt nii mõnus. Pealegi on see ainus spordiala, milleks ma end sundima ei pea. Ja see on ka mõnus, kui hooaja alguses pole eriti jaksu mingist mäest üles sõita (tsau, Miiduranna Konsumi mägi! tsau, mägi enne Tabasalu!), aga läheb veidi aega ja juba väntan, nii et mühiseb ja mäe otsa jõudes polegi surm lähedal.

Kuna ühtegi õmblemisasja pole mul teiega jagada,jagan teiega paari rattamarsruudi soovitust. Väldin võimalusel autoteel sõitmist ja neilgi teedel saab üldiselt kergliiklus- või vähemalt laial kõnniteel sõita. Kuna elan Tallinna kesklinnas, algavad marsruudid ka kusagilt siitkandist.

Marsruut nr 1

Kesklinn – Nõmme tee – ümber Rahumäe surnuaia – mööda raudteetammi üle Nõmme silla Hiiuni – kergliiklustee Õismäeni – Haabersti ring – Vääna-Jõesuu suunas nii kaugele, kui jaksu on – tagasi ja Kakumäelt läbi – Rocca al Mare kool – Stromka – (põhimõtteliselt saab edasi Sõle tänavalt Kultuurikilomeetri otsa peale, aga ma pole nii eriti sõitnud, sest Sõle tänav ei ole just mõnus sõidukoht)

Kergliiklustee läheb Vääna-Jõesuuni välja, aga ma pole nii kaugele viitsinud sõita, sest tundus, et ma ei jaksa siis tagasi tulla. Hea on see, et juba alates Kakumäest on Vääna-Jõesuu suunal väga vähe inimesi ja kes on, ei loiva mitte tee peal ees, vaid pigem kimavad mööda.

Marsruut nr 2

Kesklinn – Tehnika tn – Filtri tee – Odra – Türnpu – Kunderi/Gonsiori – Poska – Kadrioru park ja loss – Russalka – Viimsi poolsaare ots (~40 km)

Pirital on muidugi palju inimesi, aga alates Pirita kloostrist jääb neid vähemaks. Mulle meeldib sõita just poolsaare tippu, Rohuneemeni. Nii mõnus rattatee täitsa mere ääres ja milline maaliline vaade! Ma ei ole veel uurinud, kuidas sealt mingi ringiga tagasi tulla, nii et ma olen alati lihtsalt sama teed pidi tagasi sõitnud.

Marsruut nr 3

Tehnika tn – Veerenni – Järvevana tee – Pärnu mnt – Männiku tee – Saku (ja tagasi) (~30 km)

Uus avastus mulle seni tundmata suunas. Vabaduse puiestee Järve-poolses otsas algab Männiku tee, mille servas on rattasõiduks igati sobiv kõnnitee. Paari kilomeetri pärast saab linn otsa ja algab kergliiklustee, millest vasakul jätkub Männiku tee ja paremal on mets. Tee jätkub Sakuni välja. Sakku jõudes on esimese ringtee juures Säästumarket, mis on kella kümneni avatud. (Tegin selle just kindlaks, sest tahtsin veenduda, et jõuan sealt jäätise osta.) Vahepeal näeb paremat kätt Männiku karjääri. Metsa all nägin pohli ja maasikalehti. Looduskaunis ja inimhõre tee, ainult veidi üksluise vaatega.

Männiku karjäär

Lühkarid mahlase elu elamiseks

Lugesin Brain Pickingsist Anne Lamotti tsitaate. Brain Pickings kisub vahel natuke liiga esoteeriliseks ja eneseabistavaks kätte ära, aga olen sealt sageli ka toredaid asju leidnud. Igatahes üks tsitaat siis Anne Lamottilt.

Oh my God, what if you wake up some day, and you’re 65, or 75, and you never got your memoir or novel written; or you didn’t go swimming in warm pools and oceans all those years because your thighs were jiggly and you had a nice big comfortable tummy; or you were just so strung out on perfectionism and people-pleasing that you forgot to have a big juicy creative life, of imagination and radical silliness and staring off into space like when you were a kid? It’s going to break your heart. Don’t let this happen.

Mõtlesin siis, et fakit, muidugi ma tahan mahlast elu. Niisiis otsustasin omale lühikesed püksid õmmelda, sest ma mõtlesin, et kui ma jään ootama, millal mu kintsud nende jaoks piisavalt peenikesed on, siis seda päeva mu silmad ei näekski. Isegi mitte siis, kui ma ühel hetkel 40-kilone oleksin, sest ega kaalust alla võttes mu emavaagen kitsamaks ei lähe. Pärast mingeid ebaõnnestunud Burda-üritusi ostsin Grainline Studio Maritime šortside lõike. Esiteks polnud teine väga kallis (6.50 eurot), teiseks oli see pdf ja kolmandaks oli netis väga põhjalik piltidega juhend. Tulemus: jumalast mõnusad lühikesed püksid! Ainult et praegu ilma nööbi või haagita, kuna mu enda masin läks poole õmblemise peal katki (vastik!) ja ma ei osanud emalt laenuks saadud masinaga nööpauku teha. Sobivat haaki aga polnud ja kust sa seda ikka keset pühi saad. Aga kange tahtmine oli postitus netti saada ja kinnitamiseks kasutasin ajutise lahendusena haaknõela. Huvitav on see, et nüüd pilte vaadates tundub, et pole mu reied nii jiggly‘d ühtigi. Esiteks on mu enesekuvand alati tegelikkusest number suurem, teiseks olen ma kaalust alla võtnud, aga oma peas olen jätkuvalt kuus kilo suurem. Igatahes tunne on mõnus ja kui ükskord poed lahti tehakse peale pühi, tahaks kohe mitu meetrit lõbusat ja värvilist kangast osta, et veel mitu paar sääraseid šortse teha!

Hei, targad, kas püksid kisuvad liiga kanni vahele? Kas pean sellest õmblusest järele laskma?

Kangas: Mystery fabric Uuskasutuskeskusest, on nagu teksa või midagi muud sellist paksemat
Lõige: Grainline Studio Maritime Shorts
Lõige aastast 2012
Pudi-padi: lukk
Ajakulu: kolm õhtut
Esimest korda kandsin: tagaaias
Kas kannaks edaspidigi? Oojaaa!
Hind kokku: Midagi sinna kahe euro kanti vist

PS Unustasin väljendada oma rõõmu esimese õnnestunud püksipaari üle. Siinkohal taasavaldan ülihumoorika pildi esimesest pükste õmblemise üritusest. Teeb siiani kõigile nalja. I’ve come a long way :P

Pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna.

Pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna.

T-särk Plantain

Kangas: triibuline trikotaaž nodivahetuselt (aitäh, Ruth!)
Lõige: Deer and Doe tasuta t-särgi lõige Plantain
Lõige aastast 2013
Pudi-padi: -
Ajakulu: ühel õhtul lõikasin välja, teise päeva jooksul õmblesin valmis (vahepeal käisin aga piknikul)
Esimest korda kandsin: maal
Kas kannaks edaspidigi? Tõenäoliselt jah
Hind kokku: 0 (!)

Esimene trikotaažist asi, mis mul laias laastus välja on tulnud. Kahjuks jäid küljeõmblused lokkima, kandi õmblemisel läks teppimine veidi pekki ja mul polnud topeltnõela. Aga kokkuvõttes siiski päris lahe. Näeb välja nagu päris. Pealegi on kangas seljas mõnus. Trikotaaži õmblemise puhul pabistan kõige rohkem kantide pärast, aga tuli välja, et see pigem lihtne kui keeruline. Muud nagu polegi öelda. Plaanin sama lõike kleidiks moondada, kui ükskord sobiva kanga leian.